Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas perehüvitiste skeemi muudatusi ({{commentsTotal}})

Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas koos huvigruppidega perehüvitiste skeemi muudatusi. Kehtima hakkavad muudatused nelja aasta pärast, sest IT-lahendused võtavad aega. Lastekaitse Liit tõi aga välja, et teatud juhtudel võivad uue mudeli puhul lapsed ka kaotajad olla.

Perehüvitiste seadust tahetakse muuta selleks, et lastega pered saaksid oma elu paindlikumalt korraldada, ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva "Aktuaalse kaamera".

Nii näiteks saavad vanemad tulevikus omavahel jagada puhkuse- ja hüvitiseaega täpselt nii, nagu perele sobib. Muudatused, mis praegu arutlusel, peaksid kehtima hakkama alles nelja aasta pärast.

Iva sõnul võtavad aega IT-lahendused. "Kuna see nüüd puudutab väga paljusid peresid, siis me peale olema kindlad, et kõik need muudatused ja arendused on juba valmis ja töötavad hästi," ütles ta.

Liita soovitakse rasedus- ja sünnituspuhkus vanemapuhkuse süsteemi. Eelnõu näeb ette võimaluse võtta vanemahüvitist välja päevakaupa kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Sotsiaalkaitseministri sõnul on mõeldud isadele. Näiteks pikeneb neile mõeldud puhkus praeguselt kümnelt päevalt kuu ajani ning mitmeid võimalusi on veel. Uus on ka see, et senine lapsendajapuhkus hakkab laienema ka hooldusperedele.

Lastekaitse Liitu esindav Tõnu Poopuu arvas, et kuigi eelnõu idee on hea, jäävad mõned lapsed siiski kaotaja rolli.

"Teatud peremudelite puhul võivad lapsed olla mõneti kaotaja pool. Seda just üksikvanematega perede puhul ja perede puhul, kus üks vanematest on surnud. Kuna nendele ei laieneks isale eraldi ette nähtud puhkusepäev," märkis Lastekaitse Liidu juhatuse liige Poopuu.

Poopuu pidas vajalikuks ka teavitust. Kui seaduses on palju nüansse, ei pruugi kõik taibata, millised on nende õigused ja võimalused.

Kaia Iva ütles, et teavitustööd hakkab tegema sotsiaalkindlustusamet. "Teisest küljest hakkab tegema nendele noortele lastevanematele konkreetseid pakkumisi, et teil on seaduse järgi võimalik saada sellist hüvitist ja puhkust. Kumb teist soovib seda kasutada ja millal. Nii, et ka selle poole tahame rohkem korda saada," lausus ta.

Eelnõu on riigikogus esimese lugemise läbinud.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: