Perepoliitika juht: muudatus kaotab vanemahüvitistest senise ebavõrdsuse
Tänavu septembrist kehtima hakkav uus vanemahüvitise arvestus kaotab senise ebavõrdsuse, kus hüvitise aluseks jäi mõnel inimesel väga hiljutine, mõnel aga palju kaugem periood, ütles sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht Pirjo Turk.
Kõigil neil, kes saavad õiguse vanemahüvitisele alates selle aasta 1. septembrist, hakatakse vanemahüvitist senisest teistmoodi arvutama. Vanemahüvitise saamise õigus tekib raseduse ajal töötanud emadele enamasti 70-110 kalendripäeva pärast lapse sündi ning emadele, kes ei töötanud, alates lapse sünnist.
Alates septembrist ei arvestata vanemahüvitise summat enam lapse sünnile eelneva kalendriaasta sissetuleku järgi, vaid lahutatakse sünnikuust üheksa kuud ning hüvitis arvutatakse sellele eelnenud 12 kuu tulude alusel.
Pirjo Turk ütles ERR-ile, et muudatuse taga on soov muuta süsteem kõigi jaoks ühesuguseks.
"Praegusel juhul on nii, et vanemahüvitise arvestusperiood võib jääda väga hiljutisse aega, kui inimene hakkab näiteks vanemahüvitist saama jaanuaris, on eelmine kalendriaasta väga lähedal, aga kui ta hakkab hüvitist saama detsembris, võib see olla jälle väga pikk periood.
Praegusel juhul ei ole arvestusperiood lapsevanematele ühetaoline ja on kohati ebavõrdne," selgitas Turk muudatuse tagamaid.
Uue süsteemi puhul on viitaeg kõigile täpselt samasugune.
Ministeeriumi esindaja ei olnud nõus meedias varem väidetuga, et palgatööd tegevate naiste seas pole neid, kes uuest süsteemist võidaksid. Ta tõi välja, et kõik sõltub sellest, kas lapsevanemal on raseduse ajal palk väga palju tõusnud - sel juhul võis varasem süsteem tõepoolest kasulikum olla, kuid Turk märkis, et alati ju raseduse ajal sissetulek ei suurene.
Kuidas jaguneb muudatuse võitjate ja kaotajate osakaal, ei osanud ta öelda, kuid ütles, et kolmandik vanemahüvitise saajaid ei ole enne töötanud või on nende sissetulek olnud nii väike, et nende vanemahüvitis oleks alla töötasu alammäära.
"Nende inimeste jaoks ei muutu midagi, nad saavad jätkuvalt vanemahüvitist sellel aastal kehtivas määras, mis on 500 eurot, ja kui ta on natuke töötanud, aga töötasu oleks alla töötasu alammäära, siis ta saab 540 eurot ehk selle aasta töötasu alammäära," selgitas Turk.
"Lihtsalt need, kellel rasedusperioodil peaks olema palk väga palju tõusnud, võivad olla need, kes saavad vanemahüvitist vähem, samas praeguse süsteemi järgi ei oleks lapsevanemal, kes septembris sünnitaks, samuti rasedusperioodil teenitud tulu arvestatud. See ongi nii ebavõrdne süsteem praegusel juhul selle koha pealt, et mõnel läheb sisse raseduse ajal teenitud tulu ja mõnel ei lähe. Siin ei ole kahjks võimalik mingeid tasakaalusid tuua, kui paljud võivad kaotada või kui paljudele on see soodsam. Sõltub, kuidas on sissetulekud olnud," lisas ta.
Meedias on levinud ka väited, nagu arvestataks hüvitisperioodi lapse eostamise kuupäeva järgi. Tegelikult ei vasta see Turgi sõnul tõele.
Sotsiaalkindlustusamet näeb rahvastikuregistrist lapse sünnikuupäeva ning arvutab sellest kuust üheksa kuud maha, millele eelnenud 12 kalendrikuud omakorda saavad hüvitise aluseks. Eostamiskuupäeva ei hakka Turgi kinnitusel keegi kindlaks määrama.
Seejuures lähtutakse samasugusest arvutusest ka enneaegsete laste puhul, nii et nendegi sünnikuupäevast lahutatakse maha üheksa kuud.
"Me eeldame, et inimeste elu läheb paremaks ja kogu süsteem läheb täiuslikumaks," sõnas perepoliitika juht. "Ma mõistan, et võib olla neid, kes saavad vähem uue süsteemi järgi, aga eesmärk on inimestele tagada enam-vähem see sissetulek, mis neil on olnud, ja arvan, et üheksa kuu tagune seda enamasti võimaldab."
Toimetaja: Karin Koppel