Eesti suurimaks linnaks sai pärast haldusreformi Pärnu, kuna Pärnu linn liitus ümberkaudsete Tõstamaa, Audru ja Paikuse vallaga. Nüüd on Pärnu pindala 855 ruutkilomeetrit.

Suuruselt teine on 443-ruutkilomeetrine Paide linn, kolmas on 411-ruutkilomeetrine Narva-Jõesuu linn ja neljas 264-ruutkilomeetrine Haapsalu linn. 159-ruutkilomeetrine Tallinn jäi viiendaks.

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhataja Väino Tõemets selgitas, et enne haldusreformi oli sama palju linnu kui praegu — 47. Sinna hulka loetakse aga nii linnad haldusüksustena kui linnad asustusüksustena. Linnu, mis on haldusüksused ehk kus töötavad volikogud, oli enne haldusreformi 30 ja praegu on neid 15.

Enne haldusreformi oli kõige suurem linn pindalalt Tallinn, millele järgnesid Narva ja Paldiski. Kõige suurem vald oli pindala järgi Märjamaa vald 872 ruutkilomeetriga.

Pärast haldusreformi liitus viis linna ümberkaudsete valdadega, seega on nende territooriumil praegu linn ja asulad: külad, alevikud ja alevid. Sellised linnad on Pärnu, Paide, Narva-Jõesuu, Haapsalu ja Tartu. Ülejäänud linnad, mis on haldusüksused ja kus töötavad volikogud, jäid vanade linnade piiridesse.

Valdade võrdluses on Tallinn pindalalt 62. kohal.