Eesti liiklusest tuleb järjest enam halbu uudiseid
Liiklusõnnetustes on tänavu Eestimaa teedel hukkunud juba üle 50 inimese, paljuski aitaks olukorda parandada turvavööde sagedasem kasutamine ja järelevalve.
Alles pühapäeval juhtus Rapla maakonnas traagiline liiklusõnnetus, mida saanuks vältida. Hukkus 34aastane naine. Kõik autos viibinud viis inimest olid purjus ja ei kasutanud turvavööd.
"Üks küsimus on selles, kuidas liikleja ise käitub, kas ta käitub riskeerivalt või mitte ja teine pool on see,kuidas ühiskond ja kaaskondlased sellesse suhtuvad. Kui inimesedistuvad autosse, mida juhib joobes juht ja ei kinnita turvavööd,siis on nad parasjagu kutsunud ise tagajärjed esile," ütles liiklusjurist Indrek Sirk.
Trahvi saamise hirmus pidurdatakse järsult politseid või kiiruskaamerat nähes ning hoiatatakse tulesid vilgutades teisi liiklejaid.
"Väga kurvaks ja mõtlemapanevaks asjaoluks liikluses ongi see, et inimesi liikluseeskirjadest kinni pidama paneb eelkõige hirm saada trahvi, kaotada juhtimisõigus, aga mitte liiklusohutus või teiste inimeste turvalisus," rääkis politsei-ja piirivalveameti juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo.
Sõiduõpetaja Aleksei Vintejevi sõnul tuleks korduvrikkujad saata psühhiaatrilisse kontrolli.
"Ma arvan, et kui inimene on jäänud vahele sellega, et ta ohtlikult käitub sõiduteel, kui ta tunduvalt palju, rohkem kui 21 km/h ületab sõidukiirust, kui tal on väga tihti avariid, siis tuleb ikkagi kontrolli teha, kas psühhiaatri juurde saata või uuesti sõidueksamit tegema, mitte ainult teooriat, ma arvan et see ikka aitab," lausus Vintejev.
Liikluskultuuri parandamine võtab aega ja nõuab nutikaid lahendusi, näiteks nagu turvavööde hoiatussignaal. Indrek Sirgi sõnul tuleb rohkem panustada automatiseeritud järelevalvesse.
"Võrreldes 20 aasta taguse ajaga kui juhid kasutasid vähem kui 70 protsendil turvavööd ja tagapingil alla kümne protsendi, siis täna on see tõusnud 95 protsendini ees ja tagaistmel. Paljuski on kasuks olnud uued tehnoloogiad, ehk siis autot ei saa kasutada kui turvavöö on kinnitamata. Me peame ka nutiseadmetele mõtlema samasugused lahendused välja, samuti roolijoodikute ohjeldamiseks. Seda on juba tehtud suursõidukitega, ehk siis veoautode ja ühissõidukite osas, kus on alkolukud peal, tuleb arendada neid tehnilisi seadmeid, mis muudavad rikkumised ebamugavaks," rääkis Sirk.
Toimetaja: Indrek Kuus