Riik müüs ELMO kiirlaadimisvõrgustiku 16 korda rajamise hinnast odavamalt ({{commentsTotal}})

Elektriautode laadimispunkt
Elektriautode laadimispunkt Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kui 2013. aastal Eesti elektromobiilsuse programmi (ELMO) raames valminud kiirlaadimisvõrgustik maksis 5,7 miljonit eurot, siis viis aastat hiljem müüs riik selle taristu enampakkumisel 350 000 euro eest.

Kiirlaadimisvõrgustiku operaatorteenuse aastatasu oli umbes 560 000 eurot, millest riik nüüd vabaneb. See ei sisaldanud elektrikulu, mille katsid ära laadimisest saadud tasud.

Laadimisvõrgu loomise eesmärk oli tagada elektriautode liikumiskindlus ja võimaldada sõidukit kõikjal Eestis laadida. Vahendid selleks tulid saastekvoodi müügist.

Kiirlaadimisvõrgustiku ostnud Elektrilevi alustab võrgustiku haladamisega septembrist. Teenus jätkub ELMO nime all ja klientide jaoks toimib laadimisvõrgustiku kasutamine esialgu samal kujul edasi.

"Eestis on riik seni elektriautode laadimisteenusele peale maksnud. Elektrilevi näeb, et kuluefektiivse majandamise ja taristute ühishaldusega on võimalik ELMO muuta kasumlikuks," rääkis Elektrilevi juhatuse liige Taavo Randna.

"Laadimistaristu on sisuliselt osa elektrivõrgust – selle arendamine, koormuste juhtimine ja asukohtade valik eeldab tihedat koostööd võrgu planeerimisega. Tulevikus vajatakse tänasest oluliselt kiiremat laadimist, nagu ka mugavat lahendust erinevatele levinud laadimisotsikutele. Samuti suureneb elektriautode arvu kasvades laadimispunktide hulk," kirjeldas Randna trende, millele Elektrilevi laadimisvõrku arendades keskendub.

Elektrilevi ootuste kohaselt peaks Eestis kümne aasta pärast iga kolmas uus auto olema elektriauto.

Kiirlaadimisteenust rahastati ELMO programmist ja kasutuses on 167 kiirlaadijat. Alates kiirlaadimisvõrgustiku avamisest 2013. aastal on laadijaid kasutatud üle 570 000 korra ja laetud enam kui 5,5 miljonit kWh.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: