Harku Karjäär tahab kaevanduspiirkonna elumajadeni laiendadada
AS Harku Karjäär andis juunikuus sisse taotluse oma kaevandusala laiendamiseks Vatsla küla elumajadeni. Keskkonnaamet võimaldas keskkonnamõjude hindaja valida kaevandajal endal, Saue vald, kelle territooriumile kaevandamine laieneks, peab sellist tegevust korruptiivseks.
AS Harku Karjäär saatis juuni keskel keskkonnaametile taotluse oma senise kaevanduspiirkonna laiendamiseks kolmandiku ehk 27 hektari võrra. Viimased aastakümned on ettevõte kaevandanud 54-hektarilisel maa-alal, lisaks on neil üks 14- ja üks 19-hektariline kaevandusala. Väiksem jupp karjääri, seitse hektarit, kuulub ka AS-ile Balti Kivi.
Kui keskkonnamõjude hindamisakt kiidab kaevanduse laienemise heaks, tekib ettevõttel võimalus hakata paekivi raiuma lausa Vatsla küla pereelamute akende all, kuivõrd soovitud karjääriala serv jookseb täpselt piki küla piiri. Seadus kohustuslikku puhvrit elamu- ja tööstuspiirkonna vahele ei sätesta, nende kahe kokkusobivus peab selguma keskkonnamõjude hinnangust. Vatsla küla tagant algaval 27 hektaril oleks kaevandamisvaru 20 aastaks.
Minimaalselt võtavad protsessid - keskkonnamõjude hindamine ja selle positiivse otsuse korral järgnev kaevandusloa menetlus - aega kaks aastat, ent kui kõik läheb lepse reega, on kaevandajal seejärel roheline tuli kopp maasse lüüa.
Kes maksab, tellib ka muusika
Keskkonnamõjude hindamise eest peab vastavalt seadusele maksma tellija ehk AS Harku Karjäär, ent kes peaks hindamisakti tellima, jätab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) lahtiseks. Keskkonnaamet on oma tavapraktikas tõlgendanud seda nii, et kes maksab, tellib ka muusika ehk keskkonnamõjude hindaja valib välja AS Harku Karjäär ise. Vastav volitus ongi Harku Karjäärile antud ning hinnangu andmine on nüüdseks algatatud. Keskkonnamõjude hindamise programm võtab aega vähemalt aasta ning seda peab teostama litsenteeritud isik.
Saue vald, kelle territooriumil täiendav kaevandamine lahti peaks minema, püüab protsessi pidurdada, sest peab sellist praktikat korruptiivseks ning valla üldplaneeringut eiravaks.
"Vald on selle vaidlustanud, sest meie hinnangul on see algatatud viisil, mis pole kooskõlas üldplaneeringuga," ütles Saue vallavanem Andres Laisk ERR-ile. "Me ei nõustu loa väljaandmisega, sest keskkonnamõjude hinnang pole tellitud objektiivselt - seal on huvide konflikt sees, kuivõrd selle on tellinud huvitatud isik ehk AS Harku Karjäär ise."
Laisk ütles, et vald on juba viis aastat taotlenud seda maad hoopis endale, et teha sinna rekreatsiooniala: "Karjääri üle tee laienemine ei ole üldplaneeringu järgi üldse võimalik."
Vald tõlgendab ka seadust teisiti: nende arusaama järgi peab Harku Karjäär küll keskkonnamõjude hinnangu eest tasuma, ent see ei tähenda, et neile peaks antama ka õigus selle teostaja ise välja valida, kuivõrd see loob pinnase soovitud tulemuse saamiseks.
"Selle peaks tellima keskkonnaamet või vald, nemad peaksid ainult finantseerima," selgitas Laisk valla tõlgendust.
Lisaks ei mõista Laisk, milleks laiendada karjääriala olukorras, kus vanas karjääris jätkub kaevandatavat maavara veel umbes 25 aastaks.
Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme põhjendab Harku Karjääri loataotlust protsesside ajakulukusega.
"Kaevandamisvaru on [praeguses karjääris] päris arvestatavas koguses veel, aga kaevandajad peavadki tegema edasisi plaane juba aastaid varem, enne kui nad reaalselt hakkavad kusagil kaevandama. Menetlus ja protsess võtavad niivõrd kaua aega, samuti uue karjääri kaevandamine," põhjendas Nurme.
Maapõuebüroo juhataja selgitas, et Tallinna ja Harjumaa teedeehituseks vajaliku killustiku mahud üha suurenevad, mistõttu peab ette valmistama tulevikus kasutusele võetavaid maardlaid. Harjumaal on kohalikud omavalitsused sageli ka kaevandajate taotslusele vastu olnud, ent Raplamaalt, kuhu jäävad suuremad karjäärid, oleks Harjumaale materjali tassida ebaotstarbekas.
Kui keskkonnamõjude hinnangu programm lõppeb otsusega, et Harku Karjäär võib oma maardlat Vatsla küla elumajadeni laiendada, on kohalikul omavalitsusel võimalik seda argumenteeritult veel vaidlustada. Sel juhul saab taotleja otsustada, kas võtta oma kaevandustaotlus tagasi või pöörduda valitsuse poole, kes võib omavalitsuse otsusest üle sõita, kui peab taotlust strateegiliselt oluliseks.
Valla hirmu, et tellija valitav hindaja võib olla oma otsuses kallutatud, peab Nurme asjatuks: "See on meil tavapraktika, et keskkonnamõjude hinnangu koostaja valib juhtekspert (antud juhul Harku Karjäär - toim.), see ei tähenda, et ta ei pruugiks pädev olla. Kui ta omab litsentsi, on puhas leht, tal puudub tellijaga seotus, siis on keskkonnaamet sunnitud sellega arvestama, et see on pädev projekt."
Nurme sõnul on keskkonnaamet arutanud keskkonnaministeeriumiga senise praktika sobivuse üle, ent jäänud oma tavapraktika juurde, vaatamata väikestele nüanssidele, mis selle vastu võivad kõnelda. Samavõrra leiti selles praktikas ka positiivset.
Praeguste mängureeglite korral on vald karjääri laiendamise vastu. "Juhul kui saame garanteerida objektiivse keskkonnamõjude hindamise, siis kujundame oma seisukoha pärast seda," täpsustas Laisk. Veel augusti lõpus arutab küsimust Saue vallavolikogu.
Kohalikud kaebavad tolmu üle
Möödunud aastal menetles keskkonnainspektsioon kohalike elanike kaebusi Harku Karjääri kaevandustest leviva tolmu asjus. Ka tänavune kuum suvi tõi uusi kaebusi - kuna kaevandus on lahtine, levib elamupiirkonda õhus rohkem peenosakesi kui normid kehtestavad. Kaevandaja lubas seepeale parandada tolmu lendumist takistavaid viise.
Vald pelgab, et Vatsla külani laienemine toob kaasa veelgi ulatuslikuma tolmuprobleemi.
Martin Nurme tunnistab, et karjääri laienemisplaanid on pannud kohalikud neile kaebekirju saatma. Muuhulgas tekitas kohalikes nurinat asjaolu, et neid ei teavitatud karjääri laienemise plaanidest, kuigi see mõjutab otseselt nende kinnisvara väärtust. Nurme põhjendas mitteteavitamist asjaoluga, et seadus kohustab karjäärirajamise plaanidest teavitama vaid vahetuid piirinaabreid. Seda nad ka tegid.
Ent küsimusele, mis takistab keskkonnaametit seaduses sätestatud miinimumist laiemat teavitamist ette võtmast, vastab Nurme retooriliselt: "Alati tekib küsimus, kui laiaks me selle huvitatute ringi siis teeme. Kas piisav ala on üks kilomeeter, kolm kilomeetrit või veelgi laiem?"
Nurme kinnitusel on kohalikud plaanidega nüüdseks hästi kursis, sest kohalik vallaleht kajastas teemat. See on pannud kaevandamist vastustavaid sauekad ametile pahaseid kirju saatma.
"Oleme saanud külaelanikelt palju vastukirju, peaaegu igaüks saadab oma kirja. Menetluste hulk on päris suur. Olen suhteliselt kindel, et selles asjas toimub ka avatud istung. Kõik, kes on huvitatud, kutsutakse kohale, keskkonnamõjude hindamise raames kindlasti arvestatakse nendega," usub Nurme.
Keskkonnamõjude hindamine võtab vähemalt aasta. Kui otsus on positiivne, algatab keskkonnaamet kaevandusloa menetluse. Seegi võtab aasta. Seega kokku võib protsessi peale minna minimaalselt kaks aastat.
"Aga kui luba käes, siis on roheline tuli antud," lisas Nurme.
Toimetaja: Merilin Pärli