Riigikogu asub arutama seksuaalkurjategijate karmimat karistamist ({{commentsTotal}})

Urmas Reinsalu riigikogus.
Urmas Reinsalu riigikogus. Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Riigikogu menetluses on karistusseadustiku muudatused, mis võimaldavad kohtutel seksuaalkurjategijatele senisest rangemaid karistusi määrata. Muuhulgas näeb justiitsministeeriumis koostatud eelnõu korduvate tegude eest eluaegse vanglakaristuse.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul on kavas kolm põhimõttelist muutust.

"Esiteks, nähakse ette, et tulevikus saab saripedofiile hakata karistama eluaegse vangistusega. Teiseks, nähakse ette, et korduvate pedofiilide osas peab rakendama kohus kohustuslikku vangistust. Kolmandaks, nähakse ette, et saripedofiilide osas, kes on oma kogu karistuse vanglas ära kandnud, peab kohus rakendama kohustuslikku karistusjärgset käitumiskontrolli," loetles Reinsalu.

Lisaks plaanib ministeerium Reinsalu sõnul täiendavaid menetluslikke abinõusid, et tõkestada korduvalt seksuaalkuritegusid sooritanud isikute rünnakuid laste vastu.

"Viimasel ajal on avalikku tähelepanu pälvinud uudised korduvalt seksuaalkuritegusid sooritanud isikute kohta. Saripedofiilide osas peab riik olema resoluutsem ning seadma keskseks avalikuks huviks ühiskonna ohutuse. Selleks tuleb karistusõiguslikult nende kohtlemiseks luua uus raamistik," põhjendas Reinsalu eelnõu algatamist.

Reinsalu ütles, et laste kaitseks pedofiilide eest on olemas võimalus kurjategijaid ka keemiliselt kastreerida. "Olen palunud analüütikutel uurida, kuidas avardada keemilise kastreerimise võimalusi. Arvan, et see on üks kaalumist väärt küsimus," rääkis Reinsalu ERR-ile. "Põhimõte on selles, et selliste korduvate kuritegude puhul on esmane laste ohutus. Tõkendina tuleb kasutada ka suhtluskeeldu ja seda nii elektrooniliste kanalite kaudu, kuid ka näiteks keeld viibimida laste mänguväljakute juures."

Valitsus on seaduseprojektile oma heakskiidu andnud, riigikogus hakkab selle menetlemist juhtima õiguskomisjon, kes seda veel arutanud ei ole.

2009. aastal võeti vastu karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja vangistusseaduse muutmise seadus, millega täiendati karistusseadustikku võimalusega kohaldada teatud süüdimõistetute suhtes karistusjärgset kinnipidamist või karistusjärgset käitumiskontrolli.

"Ka siis oli muudatuste peamiseks eesmärgiks oli vähendada korduvkuritegevust, suurendades nii ühiskonna turvalisust," seisab eelnõu seletuskirjas.

Kuid riigikohtu üldkogu otsusega 2011. aastast tunnistati karistusjärgset kinnipidamist lubav karistusseadustiku säte põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Kuigi regulatsiooni peeti mittevastavaks ka põhiseaduses sätestatud määratletusnõudele, leiti kohtuotsuses, et karistusjärgne kinnipidamine ei ole kooskõlas ka põhiseadusesse kirjutatud sätestatud vabaduse võtmise alustega.

"Viidatud otsusest saati ei ole ohtlike kalduvuskurjategijate poolt toime pandud kuritegudele tõhusamaks reageerimiseks suuremaid ega sisulisi karistusõiguslikke muudatusi tehtud. Sellele vaatamata on jätkuvalt aktuaalseteks eesmärkideks korduvkuritegevuse vähendamine ja seeläbi ühiskonna turvalisuse suurendamine," kirjutavad eelnõu koostajad seletuskirjas.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: