Hiljuti tuli avalikkuse ette plaan rajada Võrumaale enam kui 300 000 linnuga kanafarm, mis teeks sellest Eesti suurima. Sellele järgnes aga uudis, et EAS tahab Eestisse meelitada Ukraina munatootjat Ovostari, et püstitada hoopis kolme miljoni linnuga kanala. Nii suured kompleksid toovad kaasa ridamisi keskkonnaprobleeme (näiteks ammoniaagihaisu levimine), millesse tuleb tõsiselt suhtuda ja mille vastu Väimela küla elanikud Võrumaal on õnneks ka juba vastuseisu avaldanud. 

Kuid munatööstuse probleemid sellega ei piirdu. Me ei tohi unustada ka neid 300 000 ja 3 000 000 tundevõimelist indiviidi, kes on sunnitud olema munamasinad ja veetma oma lühikese elu tingimustes, kuhu me näiteks oma lemmikloomi iial ei suruks. 

Indiviidid, mitte masinad

Kuigi kanade kohta on käibel mitmeid halvustava alatooniga termineid ("kanaaju", "peata kana" "kaagutama", "kanaema" jt), on tegelikkuses tegemist vahvate ja mitmekülgsete indiviididega. Neuroteadlane Lori Marino tõdeb, et kuna kanu käsitletakse tavaliselt tarbekaubana, siis ei taheta ega ka osata neile omistada emotsionaalseid ega intelligentseid omadusi. 

Kuid uuringud näitavad midagi muud. Kanad tunnevad kompleksseid negatiivseid ja positiivseid emotsioone, sh hirmu ja empaatiat. Igal kanal on talle omane iseloom, mille järgi ta teistest eristub. Ka on kanadel mitmeid põnevaid oskusi, näiteks tunnevad nad mingil määral arve, tajuvad ajalisi intervalle, nad planeerivad ja kavaldavad üksteist üle, et situatsioone enda kasuks pöörata. 

Loomad (sh linnud) on tundevõimelised olendid, mitte tundetud masinad. Seda kinnitasid teadlased 2012. aastal nn Cambridge'i deklaratsioonis ja seda teab igaüks, kes on oma kodu koera, kassi või mõne muu loomaga jaganud. Ometi ei ole inimkonna käitumine sellele teadmisele järele jõudnud.

Seda näitab ka munatööstuses toimuv. Mune tarbides toetame paratamatult tundevõimeliste indiviidide kohtlemist tundetute masinatena.

Julm munatööstus

Munatööstus on vaieldamatult julm. See saab alguse haudejaamadest, kus munatööstuses kasutatavad kanad kooruvad. Umbes pooled haudejaamades kooruvad tibud on emased, pooled isased. Kuna kukktibudest pole munatööstusele mingit kasu, käsitletakse neid jääkproduktidena ja nad hukatakse varsti pärast koorumist gaasitades või purustajasse visates. Ka nn vabapidamise kanad pärinevad reeglina sellistest haudejaamadest.

Kuid emaslindude piinarikas elu saab haudejaamadest munafarmidesse liikudes alles alguse: liigiomaste tingimuste puudumine, kitsad stressi tekitavad olud, nokkade tuimestuseta kärpimine jne. Aretuse tulemusena on tänapäeval kanad pandud munema kuni 300 muna aastas. Võrdluseks: metsikud kanad (puna-džunglikana) munevad teistele lindudele sarnaselt poegade saamiseks aastas kuni kümme muna.

Pea igapäevane munemine on kanade kehadele ääretult kurnav, sõltumata sellest, kas nad elavad suurtööstuses või väiketalus. See viib nende kehast välja vajalikke mineraalaineid, mis tekitab osteoporoosi ja luumurde. Ka on kanadele pideva munemise tõttu tüüpilised reproduktiivorganite haigused, põletikud ja kasvajad.

Kanad tapetakse tavaliselt 14.–18. elukuul, kui munemise produktiivsus langeb ja nad pole tööstusele enam kasumlikud.

Kes vastutab?

Vastutus lasub meil kõigil. Kuni on nõudlust, on ka pakkumine. Kui saja tuhande või miljoni vangistatud indiviidiga tööstuskompleksi ei rajata Eestisse, rajatakse see kuhugi mujale. Iga kord, kui asetame ostukorvi munakarbi või muna sisaldava toote, saadame välja heakskiitva märgi ning vihjame, et nende indiviidide elu ei ole oluline.

Vastutama peavad loomulikult hakkama ka tootjad, müüjad ja riik. Eetilised valikud ei peaks olema üksikute aktiivsete hoolivate inimeste õlul. Keskkonna-, inim- ja loomasõbralik tootmine peab olema norm. 

Õnneks mõistavadki üha rohkemad inimesed ja tasapisi ka institutsioonid, et teiste tundevõimeliste indiviidide ekspluateerimine ja kasutamine ei ole õigustatud ning selleks, et nende indiviidide elusid päriselt väärtustada, tuleb nende kasutamisest loobuda. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.