Mirjam Nutov | Kagu-Eesti rinded peavad ({{commentsTotal}})

Mirjam Nutov.
Mirjam Nutov. Autor/allikas: erakogu

Mirjam Nutov arutleb kolmapäevases päevakommentaaris avatud valitsemise ristikäigu üle Kagu-Eestis, kus on korraga töös kolm olulist piirkonda puudutavat arengut. Ärksateks õpetatud kodanikud ei vaata enam tuimalt kodukohta puudutavaid arenguid pealt vaid võtavad sõna ning asuvad vajadusel võitlusele.

"Tere Mirjam, kuidas läheb kah", küsis üks mu tuttav. "Ah mis siin ikka, võitleme kaitseministeeriumi vastu, kanafarmi vastu võitleme ja Est-Fori vastu muidugi ka. Võitlusgrupid on tugevad ja rinded peavad," vastasin pikemalt järele mõtlemata.

Midagi pole teha. Ka minu soontes voolab võru veri, mis lausa kohustab sellises olukorras nalja viskama. Kuidas siis teisiti – on see ju siiski põlvest põlve pärandatud kaval kaitsemehhanism, et rasked ajad kergemini üle elada. Ja hetkel on tõesti raske.

Ma olen üsna mures sellepärast, et ilmselt just selline pilt, kõige ja kõigi vastu võitlevad kagu-eestlased, ongi praegu Kagu-Eestist jäänud. Kohast, kust rahvastikunäitajad on kehvad, kus ollakse majanduslikult muust Eestist maha jäädud ja kus valitseb nii suur töö- kui ka tööjõupuudus. Nagu sellest veel vähe oleks, takistavad nüüd siinsed inimesed ka järjekindlalt kõike, mis võiks seda kurbpilti natukenegi muuta. Tooks ju Väimelasse planeeritav Eesti suurim kanafarm kümme töökohta, aga kahtlemata tõmbaks ka elu käima. Kaitseministeeriumi kavandatud Taara linnaku laiendus ei puuduta ju üksnes parkla rajamist. Plaan on suurem – juurde tuleks ka ajateenijaid – seegi tähendaks täiendavaid töökohti, aga ka käibe kasvu kohalikele ettevõtjatele. Est-Fori planeeringust ei maksa rääkidagi, sellise hiigeltehase püsti panemine toovat lausa rikkuse majja. Siiski on see üksnes mündi üks külg.

Teisel poolel on ärritunud kohalikud, kes on järjest umbusklikumad ja kelle võitlusvaim on suurem kui iial varem. Ei, need ei ole kuskilt maa alt välja roninud veidrikud. Nad on samad inimesed, kelle poliitikud on ise oma poliitikatega loonud. Kas mitte pole meile aastaid räägitud vabaühenduste ja kodanikualgatuste tähtsusest. Rõhutatud, et inimesed ise peavad enda eest seisma, barrikaadidele ronima ja oma heaolu eest vastutust võtma. Nüüd on siis tulemus käes. Ilmselt ei maksa liialt üllatuda, et see "iseenda eest seismine" ei seisnegi üksnes vabatahtlikuks pritsumeheks olemises või kiigeplatsi korda tegemises. See on palju enamat, aga ennekõike just seda, et inimestest polegi enam võimalik kontrollimatult üle sõita.

Tõsi, võitlejad on kohati äärmuslikuks muutnud. Üks volikogu liige oli üsna ehmunud, kui pidi silmitsi seisma rahva reaktsiooniga pärast Est-Fori esindajatega kohtumist. Tema oli käinud tulenevalt oma tööülesannetest üksnes laua taga istumas, inimesed tõlgendasid seda aga "reetmise ja salalepete sõlmimisena, kus kõik on juba otsustatud ja rahval pole enam mingit sõnaõigust". Nõutu volinik ei osanudki arvata, et mida ta pidanuks siis tegema. Külalistele juba valla piiril korraliku keretäie andma ja nad koju tagasi saatma, et tema meelsus oleks inimeste silmis üheselt mõistetav? Demokraatlikus riigis tahaks ju ikkagi tervet kestuselu pidada. Isegi kui see, millest räägitakse, on tselluloositehase rajamine.

Selle voliniku jutust jäi aga lõpuks kõlama oluline lause: inimeste usaldamatus kohalike volikogude ja valitsuse suhtes on nii suur, et see on lausa hirmutav. Jah, hirmutav küll, aga kas ka põhjendamatu? Est-Fori tulemine sai alguse justnimelt suure usalduskriisiga. Olgugi, et nüüd nad proovivad alustada puhtalt lehelt, on inimesed juba eelhäälestatud. Järgmisel teisipäeval peakski Kagu-Eestis toimuma suur Est-Fori teemaline rahvakoosolek, mille lõpp-tulemus on juba praeguseks teada. Tehase vastased soovivad edastada üheselt mõistetava sõnumi: me ei taha seda suurtehast siia ja me isegi ei hakka seda arutama ja me eeldame, et volikogud kuulavad meid.

Väimela kanalaga on aga hoopis hullud lood. Paraku olid just kohalikud aktivistid need, kes kaevasid valladokumentatsioonist välja paberid, kus seisab kirjas, et tegelikult on Eesti suurimaks kanalaks planeeritud maa-ala müüdud ühele teisele ettevõttele, kel on ka juba valla poolt väljastatud ehitusluba tagataskus. Tõsi – seda 40 000-pealise kanala ehitamiseks. Eriti ärevaks muudab kohalikke asjaolu, et ehitusluba anti välja vähem kui kümne päevaga, mida sellistel puhkudel nimetatakse väga kiireks tegutsemiseks. Vürtsi lisavad infokillud, et ehitusluba väljastati nõnda kiirelt üksnes selleks, et ettevõtja saaks PRIA-lt ligemale poolt miljonit eurot investeerimistoetust. Kas kõik tondid, mida nende tehingute taga nähakse, ka tõelised on, peaks välja selgitama kohtulik menetlus, sest just kohtusse on plaanitud Väimelas selle uue info valguses pöörduda. Tõe väljaselgitamisest olulisem on aga ehk see, et nii omavalitsusjuhi kui ka arendaja usalduskrediit on peale selliste asjaolude välja tulemist täielikult otsas. Ja seda üksnes seetõttu, et nad ei rääkinud algusest peale täit tõtt. Inimestel on muidugi emotsioone palju: "Nüüd, kui on välja koorunud nii palju valetamist, vassimist ja skeemitamist, siis kuidas me saame usaldada arendajat ja kuidas me saame usaldada vallavalitsust, kes surub sellise arendaja skeeme läbi," ütlevad nad. Küsimusele, kas usaldust oleks võimalik taastada saan ühese vastuse: sellises olukorras ei ole võimalik enam usaldust taastada.

Seega jah – Kagu-Eesti rinded peavad ja nagu näha, polegi see üksnes võitlus eestlasliku jonni pärast, et asjad jääks nii nagu need on olnud või sellepärast, et teha oma kodaniku hääl kuuldavaks. Pigem ikka seepärast, et jätkuvalt ei suudeta asju avatult ja ausalt ajada. Kuigi, nagu näitab Võru linna kogemus, ei pruugi ka see alati aidata. Võru linn on kaitseväe laienemise plaanide osas asjaosalisi juba kordi neli kokku kutsunud. Kõike on avalikult ja ausalt räägitud, aga ikka leidub saalist rahulolematuid, kes usuvad veendunult, et neid lihtsalt petetakse. Ja mis on selle kõige tulemus? Linnavalitsust süüdistatakse riigilt väljapressimises ning kaitseväe arengule vastu seismises. Kuigi tegelikult teeb linn seda, mida me kohalikena omavalitsustelt ootamegi, et nad hoiaks protsessid avatud ja läbipaistavad, kuulaks osapooli ning otsiks kompromisse. Näis, kas linnavolikogu suudab selle kondi läbi närida ja teha tõelise kompromissi – ära hoida parkla rajamise elamumaale ning samas mitte vaid säilitada, vaid ka suurendada kaitseväe kohalolu piirkonnas.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: