"Inimesi on väga halvasti informeeritud. Mina näiteks ei ole kaasatud isik, kuigi minu kinnistu asub 440 meetrit loodava suurfarmi piirist," sõnas Väimela aleviku elanik ja planeeringuvastaste kohalike algatusrühma liige Tiiu Ritari.

Kohalike sõnul on planeeringu viimases avalikule arutelule suunatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes jäetud arvestamata keskkonnaameti ettepanek, mis hindas ammoniaagihaisu levikuala suuremaks, kui planeerimise algfaasis prognoositi.

Ritari sõnul on KSH aruande koostaja AS Kobras arvestanud ammoniaagihaisu tuulega edasikandumist vaid suunaga kirdesse, kus elab vähe inimesi ning mis on valdavalt metsaga kaetud.

"Kui KSH ala arvestada ringikujulisena [nagu Keskkonnaamet seda teha soovitas], siis selgub, et kanala haisu levipiir läheb üle kogu Väimela - haisuala sisse jäävad mõis ja mõisapark, kortermajade piirkond, staadion, lasteaed, samuti Lapi tee ja Pärna tee ääres asuvad majapidamised," kirjutab planeeringuvastane algatusrühm Facebooki grupis "Märgatud Väimelas".

"Meie tellisime keskkonnaagentuurist Väimela tuulte kohta tuulteroosi ja sellest ametlikust keskkonnaagentuuri tuulteroosist selgub, et need valitsevad tuuled ei ole üldse mitte kirdesuunalised," ütles Ritari.

Tema sõnul ei ole hais inimeste ainus kartus - täiesti käsitlemata on aruandes ka terviseriskid seoses võimalike haigustega, mis võivad lindudelt inimestele üle kanduda.

Piirkonna elanikel on planeeringuga seoses muresid veelgi. "Kui seal külainimeste juures käidi, siis räägiti 60 000 kanast, keskkonnaametile mainiti 290 000 kana, nüüd on siis [KSH aruandes] juttu 360 000 linnust ja Väimela veeinimestelt on küsitud üldse, kas nad suudaksid käidelda 540 000 linnu heitvett," selgitas Ritari.

"Meil on nagu mingisugune hullus Eestimaal lahti läinud, et kõigepealt see tselluloositehas, nüüd see tohutu kanala. Need töökohad, mis peaks tekkima, ei õigusta mingil kombel neid keskkonnariske, mis kaasnevad," lisas ta.

Ritari sõnul on praegu viimane hetk midagi teha, sest nii planeeringu kui keskkonnamõjude strateegilise hindamise avalik arutelu on esmaspäeval Väimela bistroos. Reedel oli viimane päev esitada ametlikult ettepanekuid ja vastuväiteid ning algatusrühma liikme sõnul ei ole sellest võimalusest avalikult eriti räägitud.

"Nojah, vallalehes on ikka olnud ja läinud, aga kuna ei olnud räägitud, mis ja kunas, siis see kõik käis hästi vaikselt," ütles Ritari, kommenteerides teema aktuaalsust. "Siin on inimestel ju kinnisvara. Kui see [kanalakompleks] nüüd tuleb, siis paki asjad kotti. Aga maju ja kortereid ei saa selga võtta ja kinnisvara hind langeb."

Planeering on arutelufaasis

Kanalakompleksi planeeringu algatanud Lõuna-Eesti Talumuna OÜ juhatuse liikme Tõnu Vetiku sõnul on firma eesmärk tegutseda keskkonnasäästlikult.

"Meie tahaksime seda kompleksi korda teha. Tegelikult on see plaan positiivne, et minna nüüd puurikanalt üle vabapidamiskanale ehk õrrekanale, see on suur samm edasi, mis nii või teisiti varem või hiljem ära teha tuleb. Ja Väimela sobiks selleks väga hästi sellepärast, et seal on juba ajalooliselt loomapidamiskompleks samas kohas olnud, ja meie teeme seda oluliselt keskkonnasõbralikumalt ja puhtamalt kui oli see loomalaut, mis enne Väimelas aastakümneid oli, kus olid ka sõnnikulaguunid ja muu," selgitas Vetik.

Keskkonnamõjude hinnangu protsessi tegi ettevõte tema sõnul läbi nii nagu seadus ette näeb.

"Keskkonnaamet ise otsustab, kas see planeering sobib sinna või ei sobi, ega meie ei oska seda öelda," andis Vetik mõista, et ilma põhjalikuma kooskõlastuseta midagi ehitama ei hakata.

Sarnase seisukoha võttis ka Võru vallavalitsuse planeeringuspetsialist Valeria Litvinenko, kelle sõnul ollakse projektiga hetkel avaliku arutelu etapis.

"Praegu ongi õige aeg kõik plussid ja miinused välja tuua ja siis volikogu otsustab, mis on kogukonnale vajalikum," ütles Litvinenko. "Kui projekteerija tõestab, et see hais ei ole koormav elanikele, siis on kõik korras, aga mitte meile ei pea nad seda tõestama, vaid nendele inimestele, kes seal elavad. Sest kui vastuseis ikkagi nii suur on, siis vallal ei ole loomulikult mingit muud varianti kui mitte kehtestada seda [planeeringut]."

Planeeringuvastaste algatusrühm kutsub piirkonna elanikke üles esmaspäeval Väimela bistroosse avalikule arutelule arvamust avaldama. Samuti kogutakse petitsioon.ee keskkonnas allkirju pöördumisele "Ei Eesti suurimale kanalakompleksile Väimela alevikus!", millele laupäeval kella 11 seisuga oli kogutud 94 häält.