Lõuna-Eesti Talumuna OÜ plaanib Võrumaale Väimela aleviku vahetusse lähedusse rajada Eesti suurima kanalakompleksi. Üks osa kohalikke elanikke rõõmustab piirkonna sellise arengu üle, teine osa tunneb aga suur muret, et nende elukeskkond reostub.

Juba on ka ettevõtmise vastu kogutud pea 400 allkirja ning esmaspäeva õhtul lõppes seal ka esimene suurem avalik arutelu.

Väimela on pea kuuesaja elanikuga alevik otse Võru külje all. Seal tegutseb ka Võrumaa kutsehariduskeskus.

Nüüd plaanitakse alevikust vaid mõneasja meetri kaugusele, endiste lautade asemele luua ka Eesti suurim, 360 000-pealine kanalakompleks. Kohalikud elanikud jagunevad kavandatava osas kaheks.

"Minu seisukoht on pigem pooldav, et sellistes väikestes maakohtades on ettevõtlus hästi oluline, et see annab võimaluse ellu jääda sellel kohal paremini, kui ettevõtjad tunnevad huvi, soovivad arendada siin," rääkis kohalik Maarika Kurim.

Teine osa elanikest on aga rajatava kompleksi vastu, öeldes, et kohalikke ega ka piirkonna ettevõtjaid pole piisavalt kaasatud planeeringu portsessi. Suur segadus on ka ammoniaagihaisu levialaga, hetkel on määratud see minema ühesuunaliselt metsa poole, kohalikud väidavad aga, et hais leviks üle kogu aleviku.õ

Kohalik elaniku Tiiu Ritari sõnul näitas ametlikult keskkonnaagentuurist tellitud tuulteroos, et näiteks aasta jooksul on tuuled puhunud suures enamikus alevi peale ja pargi ja mõisa peale, supelranna ja lasteaia poole, mitte metsa poole.

Lisaks pole Ritari sõnul hetkel keskkonnamõjude strateegilises hindamises arvestatud teisi olulisi keskkonnamõjusid.

"Näiteks kas selles loodavas farmis hakatakse kasutama antibiootikume. Mis juhtub meie põhjaveega? Seal on näiteks kirjas selles planeeringus, et sõnniku hoidla peaks tulema 30 meetri kaugusele praegusest puurkaevust," loetles ta.

Lõuna-Eesti Talumuna OÜ juhatuse liige Tõnu Vetik kinnitas, et antibiootikumi kasutust munakanalates Eestis ei ole.

"Meie kanalas lägahoidlat ei tule. Sõnnik, mis väljub laudast, viiakse konteinerisse ja viiakse samal päeval ära. On muidugi vastavalt Eesti seadusandlusele ettenähtud avarii juhuks sõnnikuhoidla, mis on tühi," ütles Vetik.

Et inimesed saaks oma küsimustele ja muredele vastuse, peeti esmaspäeval ka esimene rahvakoosolek. Kokku tuli rohkem kui 100 inimest.

Rahvakoosoleku ajaks olid üles pandud ka loosungid. Ühel neist oli näiteks kirjas: "Me ei taha Väimelasse üht Baltikumi suurimat haisu! 340 000 kana ja hais Väimelasse ei mahu!!!"

Teisel loosungil oli aga kirjas: "Läheks kooli Väimelasse, aga sitt haiseb".

Hoolimata rahva vastuseisust soovib arendaja kanala Väimelasse rajada aga just seetõttu, et ka varem on siin peetud loomi. Tegemist oleks õrrekanade kanalaga, mille munad jõuaks 90 protsendi ulatuses Eesti turule.

Kogu investeeringu maht oleks kuni 10 miljonit eurot ning see tooks piirkonda juurde kümmekond töökohta.

Võru vallavanema intervjuu samal teemal on kuulatav siit.