Suitsiidiennetuspäeval oli fookuses enesetappude jätkuvalt suur arv Eestis ({{commentsTotal}})

Esmaspäeval oli rahvusvaheline suitsiidiennetuspäev.

Statistika näitab, et kuigi enesetappude arv on Eestis aastate jooksul vähenenud nii meeste kui naiste hulgas, on see number jätkuvalt üks kõrgemaid Euroopas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aastatel 2006-2016 sooritas enesetapu 2543 inimest. Enesetapu sooritanutest 80 protsenti olid mehed, neli protsenti olid alla 20-aastased lapsed ja noorukid.

Aastatel 2006-2013 suri enesetapu tagajärjel aastas keskmiselt 237 inimest, siis aastatel 2014-2016 keskmiselt 205, mis on jätkuvalt poolteist korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt.

Laste Vaimse Tervise Keskuse juht Anne Kleinberg oli sellel teemal pikemalt rääkimas "Aktuaalse kaamera" stuudios. (Lisatud video.)

Kleinbergi sõnul tuleks pöörata rohkem tähelepanu enesetappude põhjustele ning ühe riskigrupina tõi ta välja üksikute ja sageli töötute või positiivse väljavaateta mehed.

Suitsiidid võtavad Eestis rohkem elusid kui liiklus ja tulekahjud koos

10. septembril tähistatakse rahvusvahelist suitsiidiennetuspäeva, et juhtida tähelepanu probleemile, mille tõttu sureb Eestis rohkem inimesi kui liikluses ja tulekahjudes kokku.

Kui 2017. aastal hukkus liikluses 48 inimest ja tulekahjude tõttu kaotas oma elu 39 inimest, siis samal perioodil suri enesetapu tagajärjel enam kui kaks korda sama palju inimesi kui nendes kahes kokku, täpsemalt 226, teatas suitsiidiennetuspäeva korraldava MTÜ Peaasjad tegevjuht esmaspäeval. See tähendab, et sagedamini kui üle päeva otsustab keegi meie seast oma elu lõpetada. Sealjuures arvatakse, et iga enesetapu kohta on Eestis umbes 25 enesetapukatset.

Enesetapud on väga sageli seotud vaimse tervise raskuste ja psühhiaatriliste haigustega. "Levinuimateks vaimse tervise haigusteks on depressioon, ärevus- ja sõltuvushäired. Nende haiguste sümptomid, sealhulgas enesetapumõtted ja enesetapusoov on enamikel juhtudel osaliselt või täielikult ravitavad," ütles MTÜ Peaasjad tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa pressiteate vahendusel. "Just seepärast kutsume inimesi järgmisel nädalal rattaga sõitma ja maha sõidetud kilomeetreid "annetama". Kui me hoiame ja märkame üksteist, on see väga suureks abiks nendele inimestele, kelle vaimne tervis häiritud on," lisas Oidermaa.

MTÜ Peaasjad ja rattasõprade seltskond Ehh, Uhhuduur kutsuvad suitsiidiennetuspäeva puhul üksteist märkama, hoidma ja rattaga ümber Eesti sõitma. Nädalajagu kestva algatuse eesmärgiks on hoida nii iseennast kui oma lähedasi ning rattaga läbisõidetud kilomeetreid saab ka "annetada" ja sihiks on teha Eestile peale vähemalt üks tiir, rattasõprade kaasabil loodetavasti isegi 100.

Algatust toetab ka Ehh, Uhhuduuri rattameeskond, kes oma viimase rattaseikluse kilomeetrid on juba kokku kogunud ja algatusele ka annetanud. "Olen mõelnud, et elu teekonna ja rattasõidu vahel pole palju erinevust, sest ikka tuleb väga raskeid hetki ette," rääkis uhhuduurlane Mart Kuusk. "Ka minul on olnud kümneid kordi, kus tahaks visata ratta kuristiku, öelda mulle aitab ja mängust välja astuda. Tavaelus niisamuti, mõnikord on olnud väga raske ja siis on lähedased ja sõbrad mulle abiks olnud. Ja kui teisiti ei saa, siis lähen arsti juurde," tunnistas Kuusk pressiteates.

Julgus rääkida oma raskustest ja hoida oma lähedaste ja sõpradega kokku on üks olulisematest sammudest parema enesetunde poole. Jagatud mured teevad raskused kergemini talutavaks ja nii on ka võimalus leida abi ja lahendusi. Ka elutüdimusest ja enesetapumõtetest on oluline rääkida, muremõtetega ei tasu jääda üksi. Tasub teada, et abi on võimalik saada oma perearstilt, psühholoogilt või psühhiaatrilt. Abi aitavad saada ka Peaasi.ee e-nõustajad.

"Rattaga ümber maakera" algatusest saab osa võtta 10.-17. septembril, rattakilomeetreid saab annetada veebikeskkonnas http://peaasi.ee. Sotsiaalmeedias võiks oma sõidust teha pildi või video ning kasutada teemaviitasid #oleolemas, #cyclearoundtheglobe, #peaasi ja #suitsiidiennetuspäev.

MTÜ Peaasjad on 2009. aastal loodud mittetulundusühing, mis ühendab inimesi, kes hoolivad vaimsest tervisest. Peaasja tuumikusse kuuluvad vaimse tervise ja noorsootöö spetsialistid, konsultandid ja kaasamõtlejad erinevatest eluvaldkondadest. MTÜ Peaasjad edendavad vaimse tervisest rääkimist Eestis, viivad läbi e-nõustamisi ning pakuvad koolitusi noortele, täiskasvanutele, noortega töötavatele inimestele, ettevõtetele ja teistele huvilistele. MTÜ Peaasjade suitsiidiennetuspäeva teavitust toetab Anname au! Kampaania.

Toimetaja: Laur Viirand

Allikas: ERR, BNS



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: