Agu Leinfeld | Teeme Eestist kosmoseühiskonna ({{commentsTotal}})

Kunstniku nägemus tulevase mehitatud Marsi baasi viljaaiast. NASA plaanid näevad ette astronautidele hädavaliku värske toidu kasvatamist nii kosmoselaevades kui teistel planeetidel.
Kunstniku nägemus tulevase mehitatud Marsi baasi viljaaiast. NASA plaanid näevad ette astronautidele hädavaliku värske toidu kasvatamist nii kosmoselaevades kui teistel planeetidel. Autor/allikas: NASA/Wikimedia Commons

Eesti ühiskonna järgmine suur eesmärk võiks olla püüd muutuda selliseks, et põhimõtteliselt tuldaks toime ka kosmoses, kirjutab siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse strateegiadivisjoni endine juht, IT-kolledži nõukogu liige Agu Leinfeld.

Eesti on vähem kui kolme kümnendiga täitnud kõik endale võetud ambitsioonikad eesmärgid. Ühest küljest on see meeldiv tõdemus. Nagu sõnastas Vabariigi President – me oleme jõudmas heaoluühiskonda. Teisalt kätkeb heaolu endas ohtu kaotada terane pilk ja paindliku mõtlemisega saavutatud täna veel eksisteeriv konkurentsieelis.

Meie ühiskonna suurim väljakutse on uue ambitsioonika eesmärgi puudumine, visiooni puudumine. Inimesed vajad tähendust, et parim meis saaks avalduda. Lisaks annab ühine visioon ka olulise suure arengutõuke.

Eesmärki otsides on vaja vaadata laiemalt kui Eesti, meie naabrid või isegi laiemalt kui Euroopa. Mis on need tõeliselt suured ja tähenduslikud teemad ja ideed, mille nimel pingutavad täna suuremad jõukeskused maailmas? Mille taha seista kogu rahvana ning leida meie kõigi roll selles?

Me elame planeedil, mille olulisemate loodusressursside maht ja jäätmete talumise võime peaks olema 1,7 korda suurem, et vastata inimkonna praegusele tarbimisele. Oma eelnevas ajaloos on erinevad inimtsivilisatsioonid sarnastest olukordadest välja tulnud nii, et piirkondadest, kus loodus on välja kurnatud, lihtsalt lahkutakse. Mida aga teha, kui enam ei ole seda kohta, kuhu põgeneda?

Teadlased näevad sellele küsimusele vastust peamiselt kahes dimensioonis: me peame leidma uusi ressursse kaugemalt kui planeet Maa ning maapealsete probleemide keerukus on kasvanud nii suureks, et appi on vaja kunstmõistust neile lahenduste leidmiseks.

Mõlemale missioonile panustavad kõik tänased suuremad võimukeskused äärmiselt suuri ressursse. Kas see lahendab tegelikult probleemid või avame lihtsalt uued Pandora laekad? Aus vastus on, et me ei tea. Inimeste suutlikkus hinnata suure keerukusega probleeme ja uute olukordade vastumõjusid ei ole tegelikult väga suur. Näiteks jää sulamise protsessi kiirust meie poolustel ja selle tegelikku mõju ei suutnud tuhanded teadlased aastakümnete jooksul välja arvutada ning praktiliselt ükski prognoosimudel ei ennustanud tegeliku tulemit. Kosmosesse minek, tehisintelligentsi kasutusele võtmine ja ressursside lõppemine ei ole lihtsamad probleemid kui jää sulamine poolustel. 

Milline on Eesti võimalus selles globaalses situatsioonis? 

Tormilise arengu periood on inimkonna ajaloos suhteliselt hiljutine nähtus. Enamuse arenenud ühiskondade jaoks on toimetulek enda loodud pärandtaagaga paras väljakutse. Ka Eesti on jõudnud – või kohe jõudmas – selliste ühiskondade hulka. Meie arengut on hakanud piirama kokkulepitud reeglite järgi loodud tehiskeskkond. Maailma võimsaim e-riik küll, aga püüdke te sotsiaalkaitse e-lahendusi uuendada…

Nüüd peame ühiskonnana endale otsa vaatama ja küsima: kas see, et Eesti on viimastel aastakümnetel edu saavutanud, toimus seetõttu, et olime keskmisest varmamad kõigest vanast lahti laskma või oli see mingite muude asjaolude juhuslik kokkulangemine. On aus tõdeda, et lisame uut keerukust kiiremini kui kasvab meie suutlikkus selle keerukusega toime tulla ning kiiremini kui meie õppimistempo aitab meil leida uusi lahendusi tarbetu keerukuse vältimiseks.

Oletame hetkeks, et meie lähiajaloo kiire arengu taga olid inimesed, kes käitusid lepetega ühiskonnas paindlikumalt kui vanemad demokraatiad. Ning oletame, et selline paindlik mõtlemine on meile rahvana omane. Kas see võiks olla tugevus, millele üles ehitada uue, kosmoses toimiva ühiskonna alusmustrid?

Kui jah, võiksime pakkuda riigina lahenduse probleemile, millega paljud arenenud riigid ei ole veel julgenud tegelema hakatagi: kuidas kosmoses omavahel hakkama saada. Usun, et Eestil on selleks päris head eeldused. Meil on veel põlvkond – kui mitte kaks – mis mäletab, kuidas oli midagi üles ehitada peaaegu nullist. Me suudame seda veel. Seetõttu võib Eesti kosmoseühiskonnaks arendamine olla meie kõigi ühine järgmine pikaajaline eesmärk. Näiteks Eesti Vabariigi 200. juubeliks.

Mida nõuab ellujäämine ja areng kosmoses?

Kosmoses on ressursid äärmiselt piiratud. See tähendab, et toimima peab väga efektiivne taaskasutus ja keskkonnasääst, samuti peab olema mõistlik asjade hankimine. Erinevad toomissüsteemid peavad olema äärmuslikult kestvad. 

Kosmoses ellujäämine vajab vastutustundlikku kogukonnana toimimist. Tähtis on hinnata iga inimese panust väärtuspõhiselt ja vajalik on oskus toimida väikestes eraldatud rühmades. Juhtimine nõuab sellises olukorras vahetut tagasisidet ning tegutsemine peab olema suunatud konkreetsele väljakutsele. Selleks kõigeks on vaja väga kvaliteetseid juhtimisotsuseid – vajalik on otsuste kiirus ja erinevate mõjude mõistmine. Olulist rolli mängivad andmetepõhisus ja mudelennustused. 

Kuigi juhtimisotsused on kosmoses suunatud konkreetsetele väljakutsetele, vajab ellujäämine kindlasti ka pikaajalist jätkusuutlikku strateegiat. Oluline on ka kokku leppida, kuidas me kogukonnana areneme ja õpime uusi vajalikke tegutsemismustreid. 

Kosmoses on elementaarne oskus arukalt tehnoloogiaid kasutada, samas on vajalikud ka oskused, kuidas ilma nendeta hakkama saada. 

Need oskused on kõik, mis vähemalt osaliselt on Eesti ühiskonnale omased. On see ju ka loomulik, sest tegelikult arendatakse sarnaseid oskusi meie kaitseväes ja kaitseliidus, samuti vabatahtlikus päästes. Ka praegu riigi poolt arendatavast elanikkonna kaitse kontseptsioonist leiab hulgaliselt mõtteid, mis kattuvad kosmoses edukal hakkama saamise vajadustega. Vahe on lihtsalt selles, et kosmoseühiskonna dimensioonis mõtlemine pakub positiivse pikaajalise tuleviku arengusuuna, mitte ei keskendu kriisidele ja Venemaa võimalikule vaenutegevusele. 

Mida me võidame ühiskonnana?

Piiratud ressurssidega hakkamasaamine on kosmoses reaalsus. Meie hädaldame järjest enam, et eelarve on väike. Me oleme minetamas mõtlemist, et ka väga väheste vahenditega saab teha suuri asju. Värske OSKA raport kinnitas taas kord, et kuna Eestis ei ole majanduses fookusi, käivad teadus ja ettevõtlus erinevat jalga. Kosmos oleks üks väga selge fookus meie erinevate majandussektorite tootearendusele. Milliseid riideid vajab inimene kosmoses? Mida ta sööb ja joob? Kuidas teeb trenni ja jälgib oma tervist? Need ja väga paljud muud tootearendusele väljakutseid pakkuvad teemad vajavad sisustamist.

Mõeldes võimalikele vajadustele kosmoses on tippkvaliteet elementaarne – ehk et fookus kandub selgelt ülikõrge lisandväärtusega toodetele ja teenustele. Seda me ju soovimegi. Ühe täiendava fookuse annab see kindlasti ka haridusele ja teadusele, sealhulgas mitte ainult reaalteaduste osas, vaid väga suures mahus ka sotsiaal- ja arstiteaduses. Kuidas väikesed grupid kosmoses hakkama saavad ja koostööd teevad? Kuidas mõjub kosmos inimese ajule ja lihastele? Millist haridust on vaja, et kosmoses pikaajaliselt hakkama saada? 

Ühiskonnale laiemalt tähendab see kaasavamaid ja parema tagasisidega otsustusprotsesse ning tänasest oluliselt teistmoodi, efektiivsemat ja läbipaistvamat toimimist. 

Mida teha?

  • Sõnastame ühise eesmärgi: me soovime leida uusi lahendusi, kuidas kosmoses ühiskonnana paremini toime tulla. Olgu siis seaduste ja reeglite loomise protsess, puidutööstus või kultuur ja haridus, kõigil elualadel on kasu maamehe pragmaatilisusest ning täna veel säilinud suutlikkusest kriitiliselt mõelda ja kiirelt muutuda. Ärme piira lahendusi mingite elualade, valdkondade või konkreetsete teemadega.
  • Avame laiema arutelu – mida me sellest võidame, kui sellise heas mõttes hullumeelse eesmärgi ühiskondlikul tasemel kokku lepime.
  • Ärme seo arutelu kohe rahaga. Inimesed on tublid ja mõistlikud ning palju asju saab ära teha ka kõiki liitva ühise eesmärgi püstitamisega. Eesti sai reaalseks kosmoseriigiks tänu üksikute fännide ja hulga üliõpilaste pingutusele. See ei nõudnud palju lisaraha; see nõudis ideed ja pealehakkamist. Kui seda oleks hakatud esmalt arutama rahastamisena ühiskondlikul tasemel, oleks mõni mänguväljak kindlasti osutunud olulisemaks kui see, et Eesti on Euroopa kosmoseagentuuri liige.
  • Ärme jää kinni sõnasse kosmos. Kiirelt muutuv maailm hõlmab tehismõistust, uusi tehnoloogiaid, uusi ühiskondlikke protsesse, elukorraldust ning teistmoodi mõtlemist väärtuse hinnastamiseks. Kosmoseski muutuks kogu senine väärtussüsteem täiesti teistsuguseks. Kuidas seda hinnata? Kuidas seda tasustada? Kuidas hoida fookused ja motivatsioon sellel, mis on tõeliselt oluline ja tähenduslik? Inspireerivad küsimused, millele vastuseid otsida.

Usun, et ülaltoodud mõtted on alles pika tee algus, mille eri vaated vajavad mitme tahu osas täpsemat avamist. Kuid lahendused on olemas. Suur digitaalne jalajälg 21. sajandi alguses ja suured muusikatalendid ei ole ainus, mida me kogu maailma arengusse anda suudame. Meil on olemas värske mõtlemise rakendamise kogemused ning – jälgides tänaseid protsesse ühiskonnas – aeg sellisteks aruteludeks on küps. On vaja ainult avatud suhtumist ning veidike värskeid ideid, mis meid ühiskonnasuurese väljakutse võtmisel julgustaks esimesi samme astuma.

Kui suudame muutuda sümboliks kõigele, mis on vaba, arenenud ja inspireeriv, siis oleme ühtlasi leidnud endale ka parima võimaliku julgeoleku- ning kestma jäämise garantii. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: