Ühele väikefirmale tegi raamatupidamist inimene, kellega ettevõtte juht tänavu veebruaris töösuhte lõpetas. Märtsi algul saatis nüüdseks juba endine raamatupidaja taotluse lõpetada raamatupidamisprogrammi kasutamise leping, mille ta ise pool aastat varem, ettevõtte juhi teadmata tellinud oli. Vastuseks tuli, et etteteatamine peab olema vähemalt üks kuu, mistõttu tuleb tasuda arveid aprillikuuni.

Ettevõtte juht sai augusti algul ootamatult nõude Julianus Inkassolt: olete aprillikuu eest esitatud teenusarve tasumata jätnud, makske ära koos viivistega, kui ei maksa, anname hagi kohtusse, aga kuniks tasute, on teie võlgnevus pandud üles avalikku infoportaali taust.ee, mis annab otsitava kohta vasteid lihtsa Google'i otsinguga. Ettevõtte krediidireiting alandati tasemeni C (kõige madalam), ehkki jutt käis ühest vaieldavast 95-eurosest arvest.

Ettevõtja vaidlustas arve teenuse eest, mida ta tellinud polnud, ent pooleliolev vaidlus ei takistanud Taust.ee-l maksehäiret oma lehel jätkuvalt kuvamast. Selgitused, et temani arve kevadel jõudnud polnudki ning teenuse oli tellinud ilma allkirjaõiguseta isik ei raamatupidamisprogrammi pakkuvat firmat ega ka inkassot ei veennud.

Ettevõttele, kes osaleb hangetel, on puhas taust väga oluline, mistõttu häiris ettevõtte juhti niisugune plekk väga. Lõpuks andis ta alla ja maksis arve ära, vaatamata sellele, et polnud teenust tellinud. Kohtuskäik oleks edasisele äritegevusele kriipsu peale tõmmanud.

Julianus Inkasso teatab: avaldasime tasumata võla maksehäireregistris Taust.ee. Mõlema ettevõtte enamusosanik on Hans Luik. 

Ise nõuame, ise avaldame

Julianus Inkasso ja Taust.ee (ärinimega Krediidiregister OÜ) koostöö on markantne seetõttu, et nende omanikering suuresti kattub. Mõlema suurosanik on ettevõtete kaudu Ekspress Grupi omanik Hans Luik, veidi väiksemas mahus Ülar Maapalu, kes juhibki Julianus Inkassot. Krediidiregistris omab 25-protsendilist osalust ka Taust.ee tegevjuht Art Andresson.

Ülar Maapalu ongi seda Taust.ee unikaalsusena välja toonud, et erinevalt konkurentidest (nt tasuline Krediidiinfo ja tasuta Toimik.ee) avaldavad nad lisaks muule infole ka mitmete võlanõuetega tegelevate Eesti ettevõtete, näiteks Julianus Inkasso OÜ, võlaandmeid, mida muudes portaalides ei kuvata.

Taust.ee juhataja Art Andresson tunnistas ERR-ile, et seda, kas kõik juhtumid on põhjendatud, nad kontrollida ei jõua.

"Kontroll sõltub koostööpartnerist ja asjaoludest. Kui saame tagasisidet, et mingi maksehäirega on probleem, siis püüame kontrollida või piirata andmeid. Meil on erinevad tegevused-protseduurid selleks," selgitas Andresson. "Kui võlgnik võlgnevuse vaidlustab, aga sisuliselt selgitust ei anna, siis küsime võlausaldajalt täiendava kommentaari ja arvestades saadud infot oleme ikkagi nõus nõude avalikustamisega."

Andresson ütleb, et iga viivisearvutuse korrektsust tagada polegi võimalik: "Igapäevaselt kõiki kirjeid üle käia, et viivisearvutused oleksid korrektsed, pole võimalik."

Taust.ee juht möönab, et kui enamikke partnereid usaldavad nad ilma kontrollivajaduseta, siis mõningate koostööpartneritega on olnud suuri probleeme, mis kordumise tulemusel on viinud lepingu lõpetamiseni. Andresson nimesid nimetama ei soostu, aga mainib, et näiteks ühe advokaadiga esinesid kroonilised valeinfo avaldamise probleemid.

Üldiselt leiab Andresson aga, et iga võlausaldaja on vaba otsustama, kuidas ta oma raha kätte saab. Üks efektiivsetest meetoditest ongi nn avalikku häbiposti riputamine ehk võlanõude avalikustamine.

Avalikustatud salajased täitenõuded

Teised portaalid hoiavad konservatiivsemat joont. Nii Krediidiinfo (mida haldab Creditinfo Eesti OÜ) kui ka Teatmik.ee (d-Systems OÜ) teatavad, et ammutavad oma andmeid vaid avalikest allikatest, mistõttu need on kontrollitud.

Krediidiinfo võtab andmed ametlikust maksehäreregistrist, mida nad ise ka haldavad.

"Maksehäireregistrisse sisestavad informatsiooni võlgnevuste kohta Eesti ettevõtted erinevatest eluvaldkondadest: pangandus, side, telekommunikatsioon, kütus, kaubandus, ehitus jne. Võlainfo sisestamiseks on vajalik kehtiva lepingu omamine Maksehäireregistrit haldava Creditinfo Eestiga," selgitas ERR-ile Creditinfo Eesti arendusdirektor Jaanus Leemets.

Leemetsa sõnul peab maksehäireregistrisse kantud info tingimustele, et tegemist on rahalise kohustuse rikkumisega lepingulise äripartneri ees; lepingu rikkumise algusest on möödas vähemalt 45 päeva; võlgnevuse summa moodustab vähemalt 30 eurot; võlgnevus peab olema kontrollitud ning vaidlustamata.

Sellegipoolest esineb ka neil vaidlustusi ja eksimusi. Siiski hindab Leemets nende hulga marginaalseks.

"Alates maksehäireregistri loomisest aastal 2001 on vaidlustatud ja kustutatud kokku umbes 800 maksehäiret, mis on vähem kui 0,1 protsenti kõikidest sisestatud maksehäiretest. Seega võib sisestatud andmete kvaliteeti pidada väga heaks," ütleb ta.

Teatmik.ee juht Dmitri Pantšenko kinnitab samuti, et nemad avaldavad üksnes avalikest andmebaasidest leitava info: maksu- ja tolliameti register, kohtulahendid, avalike teadaannete veebikeskkond, kuhu lisavad andmeid kohtutäiturid.

"Meie andmebaasis on umbes 450 000 juriidilist isikut. Selge on see, et keegi käsitsi neid andmeid sinna ei tõsta," ütleb Pantšenko. "Andmekaitse inspektsioon on mitu korda meid kontrollnud, mingsuguseid ettekirjutusi me pole saanud. Salajasi andmeid me ei avalda. Eraisikutelt saadud andmeid me ei avalikusta. Me ei kogu andmeid OÜ-delt, AS-idelt ega muudelt erafirmadelt. Meil pole kunagi olnud inkassofirmade andmeid," loetleb ta.

Ometi ütleb kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda, et nende poole pöörduvad pidevalt ettevõtjad, kes leiavad täitemenetluste infot maksehäireid kuvavatest infoportaalidest. Need menetlused ei ole Eestis avalik informatsioon.

Koda on teinud portaalidele ka päringuid, mille peale on teadmata päritoluga info avalikust andmebaasist maha võetud.

"Ilmselt jõudsid andmed portaalidesse võla sissenõudja käest," ütleb koja kantsler Kristi Hunt.

Ettevõtjad on hädas pahatahtlikkusega, kus leiavad avalikest portaalidest infot nende suhtes käimas olevate täitemenetluste kohta. On olnud ka olukordi, kus teine pool on justkui väljastanud arve, ent on jätnud selle teisele poolele kätte toimetamata ning väidab siis, et võlgnik on juba kolm kuud arve tasumata jätnud. Nõnda on portaalid saanud ettevõtjate seas omale "hellitusnime" kättemaksuregister.

Koja käed jäävad sellistel puhkudel lühikeseks, kui info neilt ei pärine. Esinduskogu saab üksnes paluda andmete mahavõtmist, viidates asjaolule, et andmeid pole võetud ametlikest teadaannetest.

Ehkki Pantšenko kinnitab, et nemad hoiduvad salajase info avaldamisest, tegi ta Teatmik.ee nimel ometigi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite kojale ettepaneku sellist infot neile saatma hakata, kui koda saatis tema ettevõttele päringu, kust ilmuvad tema peetavasse registrisse salajaste täitemenetluste andmed.

"Kas kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koda oleks huvitatud edastama
infoportaali www.teatmik.ee juriidiliste isikute täitemenetluste nõude jääke või teisi andmeid, mille avaldamine mõjutaks positiivselt juriidiliste isikute maksekäitumist?" küsib Pantšenko kojalt vastu pärast kinnitust, et kasutab üksnes avalikest andmebaasidest pärit infot.

"Andmekaitse Inspektsioon on teatanud, et juriidiliste isikute võlaandmete avaldamisel puuduvad piirangud, sealhulgas ka ajalooliste võlaandmete avaldamisel. Vaatamata sellele avaldame täitemenetluste andmeid ainult viimase viie aasta eest. Viimase kahe ja poole aasta jooksul on meie poole pöördunud kaks juhatuse liiget sooviga eemaldada lõpetatud täitemenetlustega seotud andmed ja edastanud maksetõendi. Mõlemal korral oleme olnud vastutulelikud ja eemaldanud nimetatud andmed," kirjutas Pantšenko kojale.

Inspektsioon: andmete avaldamise tingimused võivad muutuda

Ka andmekaitse inspektsioon soovib valdkonnas selgust saada ning on alustanud teabeavaldajate kontrolli.

"Inspektsioon on algatanud seire infoportaalides andmete avalikustamise osas, mille eesmärgiks on muuhulgas välja selgitada, millisel õiguslikul alusel andmeid üldse (taas)avalikustatakse. Kui seire on valminud, teavitatakse andmete avalikustamisel muutunud tingimustest kõiki meile teadaolevaid infoportaalide pidajaid. Selle tagajärjel võib muutuda andmete maht, mida infoportaalid tohivad taaskasutada ja avalikustada ning sellega koos süsteemide ülesehitus," kommenteeris inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg.

Lahendus oleks näiteks üks ühtne riiklik register, kuhu ilmuksid vaid kontrollitud taustaga maksehäired ning mis oleks kõigile kättesaadav. See samas lisaks riigile veel ühe kohustuse.