"Tegemist on potentsiaalsete Eesti Energia investeerimisprojektide kaasrahastamisega. Eesti Energial seisavad ees suured investeeringud jaotusvõrku ja taastuvenergiasse, ettevalmistamisel on uue õlitehase investeering," selgitas rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristina Haavala ERR-ile.

Kas Eesti Energia vajab riigipoolset kapitali sissemakset, millises mahus ja millistesse projektidesse, selgub alles pärast konkreetsete projektide investeerimisotsuste langetamist, kuid eelarve peab sellega arvestama juba praegu.

Eelarve mõistes ei ole Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise puhul tegemist kuluga, vaid finantstehinguga, pikaajaline eesmärk on saada tulevikus dividende.

Haavala rõhutas, et 2019. aastal riigiettevõtetest võetavad dividendid otsustatakse 2018. aasta auditeeritud majandustulemuste ning näiteks Eesti Energia puhul otsustamise ajal viimase teadmise (elektri, õli ja CO2 hinnad) alusel kokku pandud prognooside põhjal. See ei sõltu rahandusministeeriumi kinnitusel kapitali sissemaksest.

Rahandusministeerium andis eitava vastuse küsimusele, kas riigieelarve struktuurse tasakaalu saamine, milleks sügisese prognoosi järgi oli vaja ca 50 miljonit eurot, on saavutatud Eesti Energia aktsiakapitali suurendamise ja samaaegselt dividendide suurendamise teel.

Dividendide maht ei ole muutunud võrreldes strateegiaga ning eelarvepositsiooni parandas ministeeriumi kinnitusel peamiselt see, et töövõimetoetuse kulu osutub väiksemaks võrreldes suveprognoosiga, vähenes 2018. aastast edasikantavate kulude maht, valitsus lükkas mõned investeeringud ajas edasi ning müüb täiendavalt maid.