Ministeerium: 143 miljonit Eesti Energiale pole garanteeritud ({{commentsTotal}})

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed tutvusid 22. oktoobri väljasõiduistungil Eesti Energia ASi ettevõtte tegevuse ja järgmise aasta investeeringutega .
Riigieelarve kontrolli erikomisjoni liikmed tutvusid 22. oktoobri väljasõiduistungil Eesti Energia ASi ettevõtte tegevuse ja järgmise aasta investeeringutega . Autor/allikas: riigikogu

Eesti Energia aktsiakapitali suurendamine 143 miljoni euro võrra pole rahandusministeeriumi kinnitusel ettevõttele garanteeritud.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) küsis rahandusministrilt kinnitust, et 2019. aasta riigieelarves ette nähtud aktsiakapitali suurendamine Eesti Energiale pole seotud eelarve struktuurse tasakaalu saavutamise sooviga ning palus selgitust, milliste summadega kaasrahastatakse eelarvest riigifirma investeeringuid jaotusvõrku, taastuvenergiasse ja uue õlitehase ehituse ettevalmistusse.

Rahandusminister Toomas Tõniste märkis oma kirjalikus vastuses, et reaalne aktsiakapitali sissemakse nõuab eraldi analüüsi, põhjendust ja otsuseid.

"Riigieelarves Eesti Energiale ette nähtud aktsiakapitali sissemakse ei ole ettevõttele garanteeritud, kuid see loob baasi ja võimaluse sobiva investeeringu olemasolul ja kapitali vajadusel selline otsus teha," selgitas ta.

Tõniste lisas, et investeerimisotsuseid tehakse 2018. ja valdavalt 2019. aastal, kuid nende tegemise ajaks peab finantseerimine, sealhulgas panus omakapitali, olema tagatud kogu investeeringuperioodi jaoks.

Eesti Energia strateegia põhjal on lähiaja suuremad otsustatud ja kaalumisel investeeringud baasinvesteeringud jaotusvõrgu tugevdamiseks ning arendusinvesteeringuid võrgu infrastruktuuri ja taastuvenergiasse.

Elektrilevi strateegia näeb ette senisest rohkem nn vabaturuteenuste arendamist. Muuhulgas osales Elektrilevi loodava kiire internetivõrgu nn viimase miili hankel.

Juhul kui Elektrilevi pakkumine osutub edukaks, on selle projekti investeering 2019-2023 aastatel kuni 68 miljonit eurot, neist 2019.aastal 14 miljonit eurot.

Jaotusvõrgu baasinvesteeringuteks ehk töökindlusinvesteeringuteks on 2019. aastal planeeritud summa umbes 50 miljonit eurot.

Tõniste lisas, et taastuvenergia valdkonnas ootab riik märkimisväärset kasvu. Juba aastaks 2022 soovib Eesti Energia kasvatada taastuvatest ja alternatiivsetest energiaallikatest toodetud elektri hulka 40 protsendini.

Nelja Energia omandamisega kasvab taastuvenergia osakaal tootmisportfellis, kuid 40 protsendi tasemeni jõudmiseks on vajalikud täiendavad investeeringud.

Eesti Energia taastuvenergia ettevõtte Enefit Greeni koduturud on kõik Balti riigid, Soome ja Poola. Ettevõttel on neis riikides arendusportfell mitmete erinevas faasis arendusprojektidega nii tuule- kui ka päikeseenergia vallast. Enefit Green soovib kindlasti edasi minna Nelja Energia tuuleparkide arendustega Leedus (üle 100 MW).

Lisaks on Enefit Greenil võimalus rajada Soome ca 100 MW tuulepark, jätkatakse ka päikeseenergeetika arendamist Eestis.

Samuti on Tõniste kinnitusel Eesti Enerial valmisolek alustada Tootsi tuulepargi arendamisega niipea kui kohtuvaidlused lõppevad ning Enefit Green peaks maa enampakkumisel edukaks osutuma.

Soome ja Leedu tuuleparkide projekti investeering oleks hinnanguliselt vahemikus 100-150 miljonit eurot ning Tootsi tuulepargil suurusjärgus 200 miljonit eurot.

Paralleelselt taastuvenergia arendamisega töötab Eesti Energia ka suurenergeetika efektiivsuse kasvatamise ja arendamisega, sealhulgas võimaliku uue Enefit 280 õlitehase projektiga.

2019. aastaks on kavandatud erinevad planeerimis- ja projekteerimistööd, õlitehase koguinvesteering on suurusjärgus 200 miljonit eurot.

Tõniste rõhutas siinkohal veel kord, et nimetatud investeeringud on näited Eesti Energia kontsernis töös olevate võimalike investeerimisprojektide kohta, mille osas lõplikke otsuseid pole veel tehtud.

Aivar Sõerd palus rahandusministeeriumilt lisaks selgitust, milliste meetmetega saavutati 2019. aasta riigieelarves struktuurse tasakaalu parandamine 0,2 protsendipunkti võrra SKP-st.

Tõniste esitas selle kohta koondtabeli:

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: