Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ütles, et võlakiri osteti tagasi seoses lõpptähtaja saabumisega, kasutades selleks varem kõrvale pandud likviidseid vahendeid.

Avila kinnitas ERR-ile, et võlakirja lunastamine ja järgmise aasta riigieelarvest tulev kapitalisüst summas 143 miljonit eurot pole omavahel kuidagi seotud.

"Võlakirja tähtaeg oli käes ja see oli vaja tagasi maksta. Kusjuures tagasimakse oli planeeritud juba ammu, kirjutasime sellest juba ka ettevõtte 2017. aastaaruandes," ütles Avila ja lisas, et Eesti Energial on hetkel kasutatavaid likviidseid vahendeid umbes 600 miljoni euro ulatuses.

Võlakirjade puhul on võimalik need kas lunastada või refinantseerida. 2015. aastal refinantseeris riigifirma 248 miljonit eurot 2018. aasta tähtajaga võlakirjast. Sisuliselt tähendas see, et pikendati võlakirja tähtaega 2023. aastani.

"Täna lunastasime ülejäänud 152 miljoni euro suuruse osa võlakirjast rahalistest vahenditest. Nüüd on kogu 2012. aastal välja antud ja 2014. aastal 400 miljoni euroni suurendatud 2018. aasta tähtajaga võlakiri investoritele tagasi makstud," selgitas Avila.

Tagasi ostetud 152 miljoni euro suuruselt võlakirjalt maksti seni iga-aastaselt intresse 6,5 miljonit eurot.

Võlakirja lunastamise tulemusena vähenes Eesti Energia võlakohustuste maht 920 miljonilt eurolt 769 miljoni euroni.

Eesti Energia võlakirjad on noteeritud Londoni börsil. Lunastatud võlakiri anti välja 2012. aastal ja seda suurendati 2014. aastal. Võlakirja kupongiks oli 4,25 protsenti.

Energial on Londoni börsil noteeritud võlakirju veel mahus 606 miljonit eurot. 2020. aastal saabub võlakirja mahus 106 miljonit eurot lunastamise tähtaeg ning 2023. aastal võlakirja mahus 500 miljonit eurot lunastamise tähtaeg.