Riigikantselei saab oma põhitöö tegemiseks eelarvest lisaraha ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikantselei töötajad Stenbocki maja kuuske ehtimas
Riigikantselei töötajad Stenbocki maja kuuske ehtimas Autor/allikas: Rene Suurkaev / ERR

Tuleva aasta riigieelarvest leiab riigikantselei haldusalast küsimusi tekitavad kuluread: lisaraha on eraldatud nii Eesti EL-i poliitika 2019-2023 koostamiseks ja elluviimiseks kui ka valitsuse poliitika keskpikaks planeerimiseks, ehkki mõlemad peaksid kuuluma riigikantselei ametnike põhitöö hulka.

EL-i poliitika koostamiseks ja ellu viimiseks on järgmise aasta eelarves ette nähtud 20 000 eurot ja valitsuse poliitika keskpikaks planeerimiseks 65 000 eurot.

ERR küsis riigikantseleist, miks planeeritakse nendeks asjadeks eelarvest eraldi summasid, kui selliste ülesannete täitmine kuulub nende põhitöö hulka.

"Tegemist on tõepoolest riigikantselei põhitööga ning nimetatud kaks teemat on saanud lisarahastuse," kinnitas riigisekretäri nõunik Kristiina Tiimus.

Ta rääkis, et Eesti Euroopa Liidu poliitika koostatakse iga nelja aasta tagant. Kuna viimane poliitikadokument koostati aastateks 2015-2019, siis tähendab see, et tuleval aastal on vaja koostada uus dokument aastateks 2019-2024.

"Valitsuse poliitika keskpikaks planeerimiseks suunatud vahendid on mõeldud strateegia "Eesti 2035" koostamiseks. Sellist poliitikavaldkondade ülest strateegiat ei ole varem koostatud," lausus Tiimus.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: