Hambaarstid tahaks luua koja, mis võtab kogu tsunftisisese järelevalve terviseameti ja sotsiaalministeeriumi käest enda kanda. Ministeeriumi hinnangul peaks tervishoius järelevalve ikkagi riigi tööks jääma, vahendasid ERR-i raadiouudised.

Riiklik järelevalve tervishoiuteenuse osutajate, nii ettevõtete kui meditsiinitöötajate üle on täna terviseameti ülesanne. Nemad lisavad hambaarsti riiklikusse registrisse, jagavad ettevõtetele teenuse osutamiseks lube ja mõnikord võtavad loa ka ära.

Terviseameti järelevalveosakonna vaneminspektor Mihkel Näks ütles, et amet kontrollib peamiselt seda, kas kvaliteetseks raviks on loodud õiged tingimused.

"Me kontrollime näiteks, kas aparatuur on olemas, kas seda on hooldatud, kas see vastab ka tänastele nõuetele. Samuti kontrollime, kuidas on steriliseerimine välja kujunenud," märkis ta.

Ravi kvaliteeti terviseamet ei kontrolli. Seda teeb kaebuste, aga kohati ka terviseameti abipalve järel sotsiaalministeeriumi juures tegutsev tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon.

"Meil on üks kirstunael praegu, kelle ravimenetlused ei ole sellised, mis vastaksid heale tavale ja ülikoolis õpetatud teadmistele. Tema kohta tuleb kaebusi järjest ka teiste patsientide käest juurde," ütles komisjoni kuuluv Tartu ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja Taavo Seedre.

Sellisel juhul läheb pall jälle terviseameti kätte, kes võib komisjoni arvamust arvesse võtta ja arsti tegevusloata jätta.

Hambaarstide liidu juht Marek Vink ütles, et killustatud ja suuremast osast arstidest küllalt kaugel olev järelevalve pole tõhus. Seetõttu tegi liit ettepaneku kogu süsteem põhjalikult ümber teha ning luua Eesti Hambaarstide Koda, mille liikmeks olemine saaks kõigile hambaarstidele kohustuslikuks.

"Kollegiaalne organ hakkaks iseenese üle järelevalvet tegema selle alusel, et kes üldse registrisse saaksid. Praksiste üle hakkame järelevalvet tegema. Kindlasti kaitseksime ka oma õigusi ja kindlasti on probleeme meil koolituste ja ametiõppe korraldusega. Ka nendes küsimustes oleksime ekspertteadmistega alati kohal. Ja muuhulgas oleks meil ka patsiendi kaebuste menetlemine. See on üks pisike osa ja kindlasti saaksime sellega väga hästi hakkama," ütles Vink.

Sisuliselt oleks ühes organis tänase hambaarstide liidu, terviseameti kui ekspertkomisjoni ülesanded.

Ekspertkomisjoni juht Marika Väli ja komisjoni kuuluv Taavo Seedre nõustusid, et hambaarstidel endil oleks järelvalve korraldamine lihtsam, sest ekspertteadmist on neil rohkem kui kellelgi teisel, kuid terviseamet ja sotsiaalministeerium on teisel arvamusel.

Ministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste kiidab hambaarstide pealehakkamist, kuid lisas, et riiklik järelevalve peaks jääma riigi korraldada ning delegeerida seda ei saa.

"Ja teine asi on muidugi ka seesama riiklik register, kus siis kõik hambaarstid on ja peavad olema. See on samamoodi kogu Euroopas välja kujunenud pädevate asutuste võrgustik, kes selle eest vastutavad. See on riigi roll," ütles ta.

Samas, selle vastu, et hambaarstid kutsekoja looksid, pole Palustel midagi. Lihtsalt kojaga liitumine peaks jääma vabatahtlikuks.

"Kui selline väljakujunenud võrgustik on juba tugev, siis ühel hetkel toimub juba sellise sisemise regulatsiooni raames, et ükski patsient ei lähe hambaarsti juurde, kellel ei ole seal kutseregistris tõendatud kutsetaset," märkis Paluste.