Kuue ja poole meetri kõrgune reformaator Martin Lutheri kuju seisis kiviviske kaugusel Keilast kuni 1949. aastani. Selle püstitas 9000 rubla eest Kumna mõisnik Georg von Meyendorff, kes oli tsaariarmee ohvitser ja ühtlasi luteri kiriku kõrgeim ametiisik Vene impeeriumis. Täna on samas kohas mälestustahvel, mis avati 10 aastat tagasi, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Martin Lutheri mälestusmärgi taastamise algataja Arne Kask ütles, et tema kadunud isa rääkis pidevalt sellest, kuidas seal Lutheri ausamba juures kokku saadi ja mismoodi seal suured pidustused olid.

"Selle koha nimetus tänani rahva keeles on - lutteruse all. Seal isegi noored said kokku - olevat saanud tähendab ja inimesed, kes tulid Harku või Kumna või Hüüru küla poolt seal, siis nad alati läksid mööda," ütles Martin Lutheri mälestusmärgi taastamise eestvedaja Rein Siim.

1940ndal aastal tehtud foto peal on näha Lutheri sõjasaak - kuuliaugud piiblis ja vammuses. Pärast sõda võeti kuju maha ja selle saatus on teadmata.

Praegune mälestustahvel - Mati Karmini idee, Tarmo Pungase kavand ja Ago Petersoni töö, ootab vana lutteruse naasmist. Kas tõesti ainult kunagise kogunemiskoha taastamiseks? Kohalikud ütlevad - Luther pani maarahva lugema ja pani seega väetise maarahvast rahvuse tekkimisele.

"Läbi Lutheri tegevuse oli võimalik trükkida eestikeelne piibel ja seeläbi maarahvas sai oma hariduse kätte oma emakeeles," märkis Siim.

Ajaloomuuseumis on baltisaksa skulptor Peter Clodt von Jürgensburgi loodud Martin Lutheri väike mudel. Selle järgi sündis maaülikoolis reformaatori 3D-print. Kaugemale mälestusmärgi taastajad tänaseks jõudnud ei ole. Kogutud on annetusi, neist tuntav osa Saksamaalt, kuid ka kohalikelt. Eestvedajad rehkendavad, et pool miljonit eurot oleks kuue ja poole meetri kõrguse kuju jaoks vaja. Kuid mehed loodavad, et kunagi kogunetakse jälle lutteruse alla.

"Kellelgi on leerid või pulmad, kasvõi juubelid, seal grupiviisiliselt pildistada," märkis Kask.

Von Meyendorff püstitas oma lutteruse kõigi kiuste. Tsaarivõimud ei lubanud seda Toompeale ehitada ja parun pani selle oma maavaldusse ja laskis käega Kumna poole viibata. Paruni järeltulijad mõistsid maakeelt, üks oli Vabadussõjas Balti pataljonis.