Peapiiskop Viilma proovib Lutheri mälestussamba taastamisele kaasa aidata ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1567071000000 | amCalendar}}
Lutheri mälestusmärk värvilisel postkaardil umbes 1900. aastast.
Lutheri mälestusmärk värvilisel postkaardil umbes 1900. aastast. Autor/allikas: Wikipedia

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma utsitab inimesi annetama raha, et taastada Keila lähedale Kumnasse usureformaator Martin Lutheri mälestussammas. Omalt poolt kaaluvad panustamist ka Keila linn ja Harku vald.

"Leedu luterlased on suutnud katoliikliku Leedu pealinna Vilniusesse püstitada annetuste toel Martin Lutheri kuju. Eestis Keila lähedal asunud Martin Lutheri kuju, mille kommunistid pärast sõda hävitasid ja mis rahvajuttude kohaselt sai toormaterjaliks Stalini kujule, ootab seni taastamist. Kes soovib panustada võiks võtta minuga ühendust," kirjutas Viilma sotsiaalmeedias.

Viilma lisas usutluses ERR-ile, et EELK konsistoorium on igakülgselt valmis ettevõtmisele kaasa aitama, kuid eelkõige peab algatus tulema kohalikult tasandilt.

"Oleme valmis võtma juhtimise enda peale, kuid monumentide taastamine on ikkagi ennekõike kohalik initsiatiiv," rääkis Viilma. Tema sõnul oleks samba taastamiseks mõistlik luua sihtasutus.

Praegu ajab asja mittetulundusühing Tutermaa külaselts, kes vajaks eesmärgi saavutamiseks abi.

Samba taastamise üks eestvedaja Tõnu Karu ütles ERR-ile, et Lutheri samba taastamise tegevuses asjad arenevad positiivses suunas ja loodetavasti on kuju taastatud 2024 aastaks, kui tähistatakse reformatsiooni Eestisse jõudmise 500. aastapäeva.

Annetatud on mälestussamba taastamiseks praeguseks annetatud mõned tuhande eurod. Karu sõnul on see heaks seemneks, et tööd käima lükata, kuid sellest veel ei piisa.

Kuue ja poole meetri kõrgune reformaator Martin Lutheri kuju seisis Kumnas kuni 1949. aastani, mil nõukogude võim selle eemaldas. Legendi järgi sulatati see ümber Stalini kujuks, kuid ilmselt sulatati kuju siiski pronksdetailideks Ilmarise tehases Tallinnas.

Pronksist monumendi püstitas 9000 rubla eest Georg von Meyendorff, kes oli tsaariarmee ohvitser ja ühtlasi luteri kiriku kõrgeim ametiisik Vene impeeriumis. Tsaarivõimud ei lubanud Meyendorffil seda Toompeale püstitada ja parun pani selle oma maavaldusse ning laskis käega Kumna poole viibata.

Toimetaja: Indrek Kuus

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: