Lutheri mälestussamba taaspüstitamisse panustab ka Kumna mõisniku järeltulija
Keila lähedale Kumnasse usureformaator Martin Lutheri mälestussamba taastamisse on lubanud panustada ka tema järeltulijad ning ettevõtmisega seotud olevad inimesed loodavad, et asi saab teoks mõne aasta jooksul.
Samba taastamise üks eestvedaja Tõnu Karu ütles kolmapäeval ERR-ile, et projekti vastu tunneb huvi Kumna mõisniku Georg von Meyendorfi (1794-1879) pojapoja kasupoeg George Marquart, kes tunnistab, et tal endal suuri rahalisi võimalusi pole, kuid on lubanud kaasata aadlisuguvõsa teisi järeltulijaid.
"Tegemist pole ei Sorose ega Rockenfelleriga, kuid ta soovib anda oma rahalise panuse ja kutsuda teisi oma suguvõsast seda samuti tegema," sõnas Karu.
Kuju maksumusest on Karu sõnul veel vara rääkida, kuid selleks ei ole tema sõnul kindlasti vaja miljonit eurot. "Pealegi pole raha rukis, mida ainult talvel ei saab, ütleb rahvatarkus," tähendas Karu. Varem on asjaga seotud inimesed öelnud, et skulptuuri taastamine nõuab umbes pool miljonit.
Karu hinnagul võiks endises suuruses samba püsti panna aastatel 2022 kuni 2024.
Väljaande "Eesti kirik" novembrinumbris kirjutas Ameerika Ühendriikides Texases elav Marquart, et mõned nädalad tagasi jõudis temani teave Eesti luterlastest, kes on algatanud monumendi taastamise samasse kohta, kuhu parun Georg von Meyendorff selle 1862. aastal püstitas.
"Minus tekkis innustus, kui kuulsin, et on algatatud Lutheri mälestusmärgi taastamine Kumnas. Tahaksin olla osake sellest protsessist oma perekonna põlvnemise pärast ja sellepärast, et südames olen jätkuvalt eestlane. Sooviksin, et mul oleks raha monumendi taassünni kulude katmiseks. Paraku mul ei ole ja seetõttu on parim, mida teha võin, kutsuda eestlasi Eestis ja laias maailmas seda algatust silmas pidama ja sellesse ajaloolisse projekti heldelt panustama," seisab Marquati kirjas.
Kuue ja poole meetri kõrgune reformaator Martin Lutheri kuju seisis Kumnas kuni 1949. aastani, mil nõukogude võim selle eemaldas. Legendi järgi sulatati see ümber Stalini kujuks, kuid ilmselt sulatati kuju siiski pronksdetailideks Ilmarise tehases Tallinnas.
Pronksist monumendi püstitas 9000 rubla eest Georg von Meyendorff, kes oli tsaariarmee ohvitser ja ühtlasi luteri kiriku kõrgeim ametiisik Vene impeeriumis. Tsaarivõimud ei lubanud Meyendorffil seda Toompeale püstitada ja parun pani selle oma maavaldusse ning laskis käega Kumna poole viibata.
Toimetaja: Indrek Kuus