Elistvere loomaparki jõuavad hundid ilmselt kevadel ({{commentsTotal}})

Hunt
Hunt Autor/allikas: John and Karen Hollingsworth / Wikimedia Commons

Elistvere loomapargis Tartumaal saab hunte näha ilmselt tuleval kevadel, hundiaediku ehitus on juba lõpusirgel. Praegu Eesti rahvusloomaks valitud hunte kusagil ei eksponeerita.

Jõgevamaa külastuskeskuse juht Andri Plato ütles ERR-ile, et huntide osas on läbirääkimised käimas ühe Soome looduspargiga.

"Loodame, et jõuame talvel kokkuleppele, siis tuleb vaadata, kuidas nad kohanevad. Mai alguses ja aprilli lõpus saavad külastajad neid ehk juba näha," rääkis Plato. Tema sõnul on veel ka lahtine, kui palju Elisveres saab hunte olema.

Projekteeritud hundiaed koosneb välise piirdeaiaga piiratud maa-alast pindalaga 1270 ruutmeetrit, sissepääsu- ja teenindushoonest ning huntide välispiirdele lähenemist tõkestavast elektrikarjusest.

Loomaaia loodushariduse osakonna juhataja Inari Leiman on rääkinud ERR-ile, et hunt on nupukas loom ja tema pidamiseks loomaaias on vaja eritingimusi. "Tegu on karjaloomaga, neil peab olema ka juhtpaar. Ning, kui juhtpaar vahetub, tuleb olla valmis igasugusteks olukordadeks," rääkis ta.

Leiman ütles, et tegelikult on Tallinna loomaaias asukoht hundiaediku jaoks olemas, kuid selle väljaehitamist on takistunud rahapuudus. "Sellel aastal küll loomaaias rahvuslooma veel näha ei saa, kuid küllap edaspidi saab aedik ehitatud," lausus ta.

Elistvere loomapark asutati 1997. aastal. Varem Eesti Metsaseltsi majandada olnud Elistvere loomapark kuulub RMK Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu alates 2008. aastast.

Näha saab seal euroopa piisonit, põtra, põhjapõtra, metskitse, kabehirve, pruunkaru, ilvest, rebast, kährikkoera, harilikku oravat, metsnugist, tuhkrut ja halljänest. Siseruumides võib tutvuda merisigade, deegude, hamstrite, liivahiirte, laborirottide, tšintšiljade ja laborihiirtega.

Toimetaja: Indrek Kuus



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: