"Hunt on mulle sümpaatne elukas. Kõik elukad on minu jaoks sümpaatsed. Aga kõigepealt pidanuks selgeks tegema, miks meil rahvuslooma üldse vaja on ja mis printsiipidel seda valida. Praegu valiti rahvusloom ära ja siis hakati alles mõtlema, miks meil teda vaja on," rääkis Kaal Vikerraadio saates Uudis+.

Kaalu hinnangul pidanuks enne ühiskonnale selgitama, miks rahvuslooma üldse vaja on. Näiteks aasta looma puhul on teada, et sellega juhitakse tähelepanu ühele loomale ja temaga seotud probleemidele. Aga rahvuslooma puhul seda teada pole.

"Meil on rahvuslipp ja sellel on funktsioon olemas. Aga mis eesmärk on rahvusloomal, see on ühiskonnas nõrgalt põhjendatud. Valimist saab korraldada ikka siis, kui on teada, mida valitakse. Praegu ühed mõtlevad, et rahvuselukat on vaja üheks ja teised, et teiseks põhjuseks."

Kaalu sõnul ilmus talt 35 aasta eest hundist kirjutatud raamat ja hundi valimise vastu pole tal iseenesest midagi.

"Kui Nõukogude Liidus oli seisukoht, et ainuke hea hunt on surnud hunt, siis üritasin ma Eesti inimestele selgeks teha, et ka hunt on võrdväärne iga loodusressursiga. Aga mina ise panin mägra esikohale. Leidsin, et rahvusloomaks passiks paremini mäger."

Kaal nentis, et ilmselt poleks siili valimisega nii suurt poleemikat tekkinud. "Kuigi, Eestis on kaks liiki siile ja siis tekkinuks kohe küsimus, kumb liik on rahvusloom."

Esmaspäeval kuulutati saates "Osoon" Eesti rahvusloomaks hunt. Hunt valiti rahvusloomaks koostöös erinevate loodushoiu ja kultuuriga seotud asutuste ja ühendustega.

Mati Kaalu raamat hundist Autor: (ERR)