Kaupo Meiel | Eesti riik paremaks 12. osa: sõnavaht ja valimisloosungid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

1932. aasta maikuus toimusid Eestis riigikogu V koosseisu valimised. Nii võimsaid valimisreklaame, milliseid oleme tänapäeval harjunud nägema, kasutati toona praegusest vähem, aga kui võimalus avanes, ega siis leheruumiga kokku ei hoitud (eriti kui valimistel kandideeris ajalehe enda kõige kõrgem ülemus).

Postimehes ilmus riigikogu valimiste esimesel päeval, 21. mail 1932 leheküljeline näopiltide ja programmitutvustusega valimisreklaam Jaan Tõnissoni juhitavalt Rahvuslikult Keskerakonnalt. Pildid piltideks ja pikk jutt pikaks jutuks, oluline on see, et väljapaistvaim osa valimisreklaamist koosnes suures kirjas loosungitest: "Rahvas, vali!!! Kas rahulik ülesehitustöö või hävitava vaenu külvamine. Rahvuslik Keskerakond seisab kõrgemal kihihuvidest ega hässita rahvahulkasid üksteise vastu. Rahvuslik Keskerakond hoiab kõrgel sini-must-valget lippu. Ei jalatäitki maad puna-rohelisele liidule. Kõik kainelt kaaluvad kodanikud hääletavad Rahvusliku Keskerakonna poolt."

Päev hiljem ilmus ajalehe esiküljel väiksem, kuid seda kaasaegsem valimisreklaam, milles domineerisid partei nimi ja üks kõlav valimisloosung: "Rahvusliku Keskerakonna poolt! Eesti riigi, Eesti rahva, Eesti tuleviku nimel".

Valimiste eel kasutusele võetavad hüüdlaused toovad mulle sagedasti meelde Vladislav Koržetsi humoreski "Loosung", milles vastvalminud matusemaja töötajad ei suuda kuidagi välja valida, millise kõlava ja sobiva lause peaks plakatil ruumi üles panema. Võimalus, et võib olla ei peakski seinale midagi kirjutama, neile muidugi pähe ei tule ja nõnda jõutaksegi isegi sellise variandini, et peaks üles panema kirja "Kiiremini. Kaugemale. Sügavamale".

Riigikogu valimiste lähenedes tulevad erakonnad vähehaaval oma uute loosungitega välja. Valimisloosung ei ole oma olemuselt muud kui reklaamlause, mis ideaalis peaks lühidalt ja meeldejäävalt sõnastama selle, mida partei endast kujutab või mida teha lubab.

Isamaa lansseeris mõtte, et "Isamaa on igavene!" Meeldejääv hüüatus, mida veel pool aastat tagasi poleks saanud kasutada. "Isamaa ja Res Publica Liit on igavene!" kõlanuks tegelikult peaaegu sama hästi, aga - nagu lähiajalugu näitas - veidi liiga ambitsioonikalt. Nüüd saab Isamaa seada võrdusmärgi partei ja Eesti vahele ning isegi kui esimene neist ei ole igavene, siis teine loodetavasti on seda. Lisaks eelnevale sobib Isamaa seekordne valimisloosung nende vastastelegi, tuleb vaid hüüumärk kolme punktiga asendada.

Keskerakond tuli samuti neil päevil oma valimisloosungiga välja ning nende hüüdlause on "Õiglane riik kõigile!" Sellega teatab Keskerakond, et Eestis on teiste parteide tegevuse tõttu süvenenud "piirkondlik, majanduslik ja sotsiaalne ebavõrdsus". Keskerakonna esimehe Jüri Ratase sõnul ongi Keskerakonna põhieesmärk riigikogu valimistel õiglase Eesti riigi ehitamine. Tundub üsna idealistlik soov, aga kõlab vähemalt väga õilsalt. Umbes nagu vendade Strugatskite romaani "Väljasõit rohelisse" finaal: "Kõigile õnne, tasuta, ja et kellelegi ei tehtaks liiga!"

Reformierakonnale, Keskerakonnale ja EKRE-le piisaks õigupoolest ainult partei nimest, et valijad enam-vähem täpselt aru saaksid, kellega on tegu. Mõnevõrra amööbsematele seltskondadele, nagu näiteks Vabaerakond, ei piisa seevastu aga isegi väga heast sloganist, et inimesed aru saaksid, mida nad endast hetkel kujutavad.

Sellest hoolimata ei riski ükski erakond valimistele loosungita vastu minna ja õigesti teevad, sest valimisloosungid mängivad poliitkeelekeskkonnas sama rolli kui luule või siis lausa haiku keeleruumis tervikuna. Kõik ebaoluline sõna- ja mõttevaht jäetakse valimisloosungit luues maha ning püütakse võimalikult lühidalt ja kiirelt anda edasi oma olemuse säsi.

Sedastan: Eesti riik oleks parem, kui erakonnad muutuksid sellisteks nagu nende loosungid - vähem vahtu, rohkem selgust.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressilarvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: