Olete Euroopa Parlamendi valimistel Reformierakonna nimekirjas Andrus Ansipi järel number 2?

Suure tõenäosusega ilmselt küll. Aga enne peab selle heaks kiitma erakonna juhatus ja siis üldkogu.

Nii olete suure tõenäosusega kindlustanud endale koha Euroopa Parlamendi järgmises koosseisus.

Ühtegi valimistulemust ei tehta enne kui valimispäeval.

Reformierakond paneb välja väga tugeva esinduse, sest europarlament ei ole koht, kuhu me kellegi pensionile või lihtsalt eest ära saadame. Sinna peavad minema parimad inimesed, kelle sõnal on kaalu, keda tuntakse, kes oskavad [seni kogunenud] tutvusi Eesti huvides kasutada, suudavad näha kaugemale ka homsest päevast ja rääkida kaasa Euroopa tuleviku debatis.

Mitut kohta Euroopa Parlamendis, kus Eestil on edaspidi seitse saadikut, Reformierakond võtma läheb?

Väga raske öelda...

Sõltub Eesti inimestest. Loodan, et nad hindavad seda tööd, mida oleme Eesti heaks rahvusvahelisel areenil teinud  nii peaministritena kui ka välisministritena ja...

Ja mitut kohta te valimistelt loodate?

Ausalt öeldes ei ole me isegi selliselt arutanud...

Ei usu.

... aga juba kümmekond aastat ei ole me ühelegi valimisele läinud püüdma 2. kohta. Kindlasti on meie eesmärk need valimised võita ja see, et Eesti hääl saaks Euroopas tugevama kandepinna kui see on praegu.

Mitmes on teie erakonna nimekirjas kauaaegne välisminister ja praegune Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet?

Taaskord, seda peab [erakonna] juhatus ja üldkogu otsustama. Aga mina eeldaks, et ta on esikolmikus.

Kas ta võib 3. kohalt oma häältesaagiga ka ettepoole rebida?

Teoreetiliselt on kõik võimalik. Meil on näiteid Keskerakonna nimekirjast, kus viimane sai kõige suurema häältesaagi, kui Yana Toom võttis suurema toetuse kui Keskerakonna toonane esimees Edgar Savisaar.

On's teie 2. asetus europarlamendi valimisnimekirjas tasu selle eest, et riigikogu valimistel loobusite esinumbrist Tallinna kesklinna, Pirita ja Lasnamäe ringkonnas ning kandideerite hoopis Lääne-Virumaal?

Ei, need asjad on eraldi.

Me vaatame riigikogu ja Euroopa Parlamendi valimistel eeskätt seda, millises rivistuses ja kus peaks üks või teine kandidaat kandideerima, et meie meeskonna valimistulemus kokku oleks maksimaalselt hea.

Kas Siim Kallas võtaks riigikogu valimistel Tallinna Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe esinumbrina rohkemate inimeste hääled, ka Lasnamäelt?

Seda ei oska ma kommenteerida. Küll aga usun, et Reformierakonnal on võimalik selles valimisringkonnas teha parem tulemus kui eelmisel korral.

Kui Siim Kallas tuleb kandideerima, on sellest kindlasti erakonnale palju kasu ja kui ta kandideerib teie nimetatud ringkonnas, siis on kõik eeldused, et ta teeb seal suurepärase tulemuse.

Taavi Rõivas ja Toomas Sildam Autor: Siim Lõvi /ERR

Miks teie Eestist ära Brüsselisse tahate?

(Naerab)

Kõigepealt kandideerin ma loomulikult riigikokku ja väga loodan, et Reformierakond võidab need valimised. Mitte midagi ei ole tähtsamat, poliitikas, kui see, kes juhib Eestit järgmise nelja aasta jooksul.

Mulle teeb väga muret, et näen: kõige tõenäolisem valitsus, mis pärast järgmisi valimisi moodustatakse, on – vähemasti minu ja ka paljude teiste arvates – kõige kahjulikum valitsus võimalikest kombinatsioonidest. Ehk siis Keskerakonna ja EKRE liit. Näen selles väga palju ohtusid ja annan endast absoluutselt maksimumi, et nii ei läheks, annan endast maksimumi, et Reformierakond need valimised võidaks.

Seekord ei ole küsimus, kui hästi läheb Reformierakonnal, vaid küsimus on suuresti, kui hästi läheb Eestil. Olen tõesti täna mures, sest kõik märgid näitavad, et flirt Keskerakonna ja EKRE vahel on väga-väga mitmetahuline. See ei saa olla juhuslik.

Millisest flirdist me räägime?

Kasvõi omavahel tõenäoliselt kokkulepitud sõnumid...

Võtame näiteks Keskerakonna kaitseprogrammi lubaduse taastada sõjaväeline piirivalve, mis on sügav kummardus EKRE-le, kes on pikalt rääkinud, et politsei- ja piirivalveameti ühendamine oli viga...

Selle kohta ütles Keskerakonna valimisplatvormi töörühma juht Tanel Kiik, et tegemist on Tallinna abilinnapea Aivar Riisalu arvamusega, mis pole nende programmi jõudnud.

Oleme ju mõlemad poliitikat piisavalt kaua näinud, et näha läbi ka seda, kuidas mõnda seisukohta saadetaksegi ütlema Aivar Riisalu või Jaanus Karilaid, kes on öelnud, et Keskerakonna ja EKRE valitsus võiks tulla küll. Nii on EKRE-le signaal saadetud, kuigi erakonna esimees saab alati öelda, et seda pole veel arutatud ja tema pole veel midagi otsustanud.

Mina näen, et Keskerakonna ja EKRE vahel on poliitilist flirti...

Mina näen, et seal on omavahelist rusikatega vehkimist.

See rusikatega vehkimine on teatud piires samuti kasulik, et teineteise valijaid mobiliseerida. Keskerakonna ja EKRE valijad on piisavalt erinevad, et mõlemad saaksid omavahel tülitsedes apelleerida erinevatele valijagruppidele.

Kas see ikka on nii? Küsitlused näitavad, et EKRE tõus maapiirkondades võib lüüa valusalt Keskerakonna pihta.

Seda küll, aga Keskerakonna tuumikvalija on suures osas vene emakeelega ja omavahelist poksi etendades võivad mõlemad [nii EKRE kui ka Keskerakond] võita.

Ei ole ju suur saladus, et EKRE on paljuski sündinud tänu Tallinna Televisiooni vestlussaatele ja Edgar Savisaar mõtles tuntud poliitilise kombinaatorina maletaja kombel mitu käiku ette. Jüri Ratas on läinud siin oma kunagise mentori jälgedes...

Kas ikka on?

Tallinna Televisiooni vestlussaadetes etendatakse põhidebatti jätkuvalt EKRE ja Keskerakonna vahel.

Mind teeb murelikuks perspektiiv, et väga suure tõenäosusega juhivad Eestit pärast 2019. aasta valimisi kaks parteid, kes mõlemad on paljudes strateegilistes küsimustes küllalt põhimõttelagedad, kelle mõlema põhinarratiivis kumab läbi ka – ütleme otse ja keerutamata – seda retoorikat, mida näeme Kremli poolt tulemas. Kui võrdleme mõne teema puhul [konservatiivse portaali] Objektiivi, [Tallinna linna venekeelse lehe] Stolitsa ja [Venemaa propagandakanali] Russia Today sõnumeid, siis kõik kolm on erinevas keeles, aga räägivad ühte juttu.

Taavi Rõivas Autor: Siim Lõvi /ERR

Kui ütlete, et pärast valimisi juhivad tõenäoliselt Eestit Keskerakond ja EKRE, siis järelikult arvate, et Reformierakond ei võida neid valimisi?

Me kindlasti soovime valimised võita, soovime Keskerakonna ja EKRE valitsuse ära hoida. Üks, millest rääkisin, on ohu tõenäosus, mida hindan küllalt kõrgeks. See ei oleks Eesti, mida mina soovin.

Aga, paraku, mõnikord peab olema valmis ka negatiivseteks stsenaariumiteks. Kuid loomulikult, meie soovime valimised võita ja selle konkreetse negatiivse stsenaariumi Eesti jaoks ära hoida.

Sain ma aru, et Reformierakond ei teeks EKRE-ga valitsuskoalitsiooni?

Kui oleksin Reformierakonna esimees, ütleksin suure tõenäosusega, mis on minu seisukoht. Aga Reformierakonna esimees on Kaja Kallas ja mina kavatsen toetada tema otsust. Usun ja loodan, et valimiste võitja erakonna esimehena on tal võimalik see otsus teha.

Mina olen kaks korda selle valiku teinud. Esimesel korral [2014] olid selleks sotsiaaldemokraadid ning teisel korral ]2015] sotsiaaldemokraadid ja IRL.

Milline on teie isiklik arvamus – kas Reformierakonna ja EKRE võimuliit oleks vajalik?

Isiklik arvamus on mul see, et nii EKRE kui ka Keskerakond on mitmes mõttes halvad valikud. Muidugi mulle meeldiks, kui Reformierakond oleks nii tugev, et oleks võimalik teha [valitsus] väiksemate partneritega ning Keskerakond ja EKRE oleksid opositsioonis.

Aga saan suurepäraselt aru, kuidas poliitiline realiteet liigub selles suunas, et ei õnnestu teha valitsust näiteks sotsidega kahe peale või koos sotside ja Isamaaga. Tänane matemaatika Kaja Kallase ette tõenäoliselt sellist valikut ei pane ja minul isiklikult on sellest kahju.

Praegu on meie suund sellele, et valimised võita ja küll me siis leiame ka kõige parema võimaliku koalitsiooni.

Võibolla on see Reformierakond pluss sotsid pluss Eesti200?

Kui selle mõttemänguga kaasa minna, siis pigem usun, et Eesti200 ei ületa valimiskünnist. Neil oli see võimalus, aga nad on teinud mitu viga, on läinud täpselt Vabaerakonna tallatud rajale, kus on selge maailmavaate puudumine ja hektiline erakonna juhtimine. Kui peaksin täna ennustama, siis mina neid riigikogu järgmises koosseisus ei näe.

Vaatamata sellele, et sotsiaaldemokraadid ja IRL ehk praegune Isamaa ei käitunud Reformierakonna suhtes 2016. aasta lõpus... kõige viisakamalt, arvan ometi, et too valitsus ja varasem valitsus sotsidega kahekesi oli väga head valitsused.

Mulle meeldiks poliitiline maastik, kus kõige suuremana oleks loomulikult tugev liberaalne erakond ehk Reformierakond ja kus on olemas nii konservatiivne kui ka sotsiaaldemokraatlik maailmavaade. Praegu näeme sotse ja Isamaad üksjagu nõrkadena, tugevust on juurde saamas äärmusparempoolne populism [EKRE] ja jätkuvalt on tugev ka Keskerakonna vasakpopulism.

Ehk oleks kõige lihtsam ja loogilisem kui pärast valimisi panevad leivad ühte kappi Reform ja Kesk?

Mina ei saa seda täna otsustada...

Kõigepealt tuleb Reformierakonnal teha valimistel väga hea tulemus, loodan, et Eesti inimesed meid toetavad. Valimispäeva juba pimedatel õhtutundidel, kui valimistulemused hakkavad selguma, siis on koht, kus hakkame õunte pealt arvutama, kellega on võimalik koalitsiooni teha ja kellega mitte. 

Minevikust võin öelda, et 2015 tahtsin jätkata valitsust sotsidega kahekesi, aga kahjuks sotside tulemus kukkus – võrreldes reitingutega – viimasel hetkel ära.

Sealt tekkis põhjus, miks Jevgeni Ossinovskil tekkis võimalus rünnata Sven Mikserit ja ise tema asemele asuda, aga nagu me näeme, siis Ossinovski sotsiaaldemokraatlik erakond ei ole sugugi nii tugev nagu oli Sveni ajal. Toona oli mul kahju, et pidime otsime kolmandat osapoolt, mis tegi meie valitsuse sünni palju keerulisemaks.

Taavi Rõivas Autor: Siim Lõvi /ERR

Tulles tagasi tänapäeva – olete viimasel ajal päris palju välismaal esinemas käinud. On see seotud juttudega, et otsisite endale Euroopas nö rahvusvahelist töökohta?

Ei, kindlasti mitte. Mul on vastutus ja tunnetus, et keegi peab käima maailmas rääkimas, mida me oleme Eestis väga hästi teinud.

Praeguse valitsuse liikmed tegelevad sellega kordades vähem kui võiksid. Mul on väga hea meel, et [eelmine riigipea] Toomas Hendrik Ilves seda jätkuvalt teeb, samamoodi nagu mina, paljuski oma vabast ajast ja vabast tahtest. Kui meie ütleksime need kutsed ära, jääks suur osa Eesti eduloost üldse rääkimata.

Hiljuti lugesime uudist, et olete Leedu firma Lympo nõukogu liige. Lympo on leedukate terviseäpp, mis läbi kella mõõdab inimese füüsilist aktiivsust. Kui suur on teie kui firma nõukogu liikme koormus?

Suhteliselt väike, samas annab see mulle hea võimaluse näha ühe huvitava ettevõtte kasvamist seestpoolt, võimaldab hoida end kursis hoopis teise valdkonnaga kui poliitika. Sageli heidetakse ju poliitikutele ette, et mida meie ka tegelikust elust või ettevõtlusest teame.

Olen aidanud maailmas promoda paljusid Eesti idufirmasid, nüüd on mul unikaalne võimalus näha rahvusvahelises ettevõttes seda maailma seestpoolt. See on huvitav.

Ja kui palju te selle eest tasu saate?

See on meil lepingus konfidentsiaalsena kokku lepitud. Aga minu järgmises majanduslike huvide deklaratsioonis ja tuludeklaratsioonis on see kõik kirjas ning kõik, kes peavad kontrollima, saavad seda teha.

Taavi Rõivas ja Toomas Sildam Autor: Siim Lõvi /ERR

Teie üks tsitaat ütleb, et "olukorras, kus ... odav populism on nii mõneski riigis ohustamas liberaalseid väärtusi, vajab Eesti liidreid, kes seavad aated kõrgemale lühiajalisest pragmatismist". Miks teie ei taha kodus nende liidrite sekka astuda?

Olen nende hulka kuulunud päris mitmeid aastaid...

Aga nüüd ära Brüsselisse?

Kordan veelkord, minu esimene eesmärk lähema poole aasta jooksul on Reformierakonna võit riigikogu valimistel. See, kas Eesti inimesed mind pärast seda toetavad europarlamendi valimistel, on juba eraldi teema.

See ei ole eraldi teema, kuna me mõlemad saame aru, et Reformierakonna nimekirja number 2 Euroopa Parlamendi valimistel tähendab Euroopa Parlamendi saadikuks valimist.

Automaatset ei ole siin midagi.

Eesti poliitikas on mul jätkuvalt üksjagu palju öelda, aga täna näen, et Reformierakonnal on uus, tugev liider, keda mina toetan ja mul tõesti ei ole sisemist soovi trügida sinna kõige-kõige-kõige eesliinile või trügida ise tagasi erakonna juhiks või Stenbocki majja. Ei taha trügida ka kuskile ministeeriumisse.

Näen ennast rollis, kus toetan meie meeskonda. Kas riigikogust või Euroopa Parlamendist, seda näitab aeg.

Kes üldse on need liidrid Eestis, kes seavad aated kõrgemale lühiajalisest pragmatismist?

Kindlasti Kaja Kallas, võin lugeda ette ka Reformierakonna kõigi valimisringkondade esinumbrid ja rohkemgi veel. Täiesti siiralt ja enda erakonna upitamiseta usun, et Reformierakonnas on riigimehelikkust piisavalt.

Teistes erakondades selliseid liidreid ei ole?

(Paus)

Sven Mikser oli minu meelest kindlasti riigimehelikum juht sotsidele kui Jevgeni Ossinovski. Mart Laar oli riigimehelikum juht, vähemalt oma esimese valitsuse ajal, kui on [Isamaa esimees] Helir-Valdor Seeder...

Eesti poliitikas peaks riigimehelikkust kindlasti rohkem olema ja olema tarkust näha suurt pilti, mitte ainult igapäevast punktivõitu.

Kui mitu korda olete mõelnud, et 15. aprillil 2016 võinuks Eesti Olümpiakomitee täiskogu valida organisatsioonile presidendiks siiski riigikogu tollase aseesimehe Jüri Ratase, kes kaotas 60:61 ehk ühe häälega Urmas Sõõrumaale?

Selle uudise sain, muide, raadiomajas, saate "Stuudios on peaminister" ajal. See oli üllatus. Loodan, et Jüri ei solvu liiga palju, kui ütlen: küllap oleks ta olümpiakomitee presidendina parem kui peaministrina.

Siis ei oleks pool aastat hiljem, 5. novembril 2016, saanud Keskerakonna kongress valida Jüri Ratast toona opositsioonilise keskpartei esimeheks...

Kui Jüri olnuks siis poliitikast kõrval, küllap tõusnuks Keskerakonnas keegi teine Edgari väljakutsujaks või tema asemele. Võibolla oleks siis koondutud Mailis Repsi või Kadri Simsoni taha.

Kui Jüri Ratas valiti Keskerakonna esimeheks, kuidas te mõistsite, et mida see Reformierakonnale võib kaasa tuua?

Mina uskusin liiga palju Margus Tsahknat ja Jevgeni Ossinovskit, kes kinnitasid mulle nagu üks mees, et soovivad meie valitsusega jätkata. Loomulikult, selleks ajaks me juba teadsime, mis teoksil on.

Tunnistan ausalt, ka meie juures käis läbi mõte, kas peaks selles uues olukorras mõtlema alternatiivse koalitsiooni peale ja saan käsi südamel öelda, et meil oli üsna kiire otsus: ei, meie ei lähe enda juhitud valitsust lõhkuma. Peamine põhjus oli see, et me nägime [Keskerakonnas] küll juhi vahetust, kuid ei näinud poliitika vahetust. Näiteks jätkuvalt kehtiv koostöölepe "Ühtse Venemaaga".

Ka praegu omab Keskerakonna vana- või Kremli-meelne tiib, keda esindavad Yana Toom, Mihhail Stalnuhhin, Mihhail Kõlvart erakonnas väga tugevat mõju.

Üks proovikivi Jüri Ratasele saab olema, kes on Euroopa Parlamendi valimistel nende esinumber. Kui Yana Toom, siis sellega annab Jüri Ratas signaali, et temale on ok, kui üks seitsmest kohast raisatakse sellele, et joostakse vastassuunas ülejäänud Eestiga.

Taavi Rõivas Autor: Siim Lõvi /ERR

Kuidas Kreml ulatub Keskerakonda?

See on küsimus neile endile, eks nad oskavad ise detaile kirjeldada. 

Kas Kremlist helistatakse või...?

Järgmine kord, kui teete intervjuu Jüri Ratasega, tasub seda temalt küsida. Eesti inimestel on huvitav lugeda, kuidas see täpselt käib.

Kindlasti ütleb ta, et Keskerakonnal ei ole mingit seost Kremliga.

Noh, otse öeldes, ega ma usu, et keegi Jürile helistab.

Mina ei pea Jüri Ratast kuidagi Vene-meelseks või korrumpeerunud inimeseks, küll aga on Keskerakonnas tugeval positsioonil need, kes täiesti avalikult edastavad Kremli narratiivi.

Kuivõrd oli teile ohumärk, kui Jüri Ratas Keskerakonna värske esimehena sõnastas enda esimeseks poliitiliseks eesmärgiks Reformierakonna valitsuse väljavahetamise?

Teistsugust eesmärki ei olekski saanud toonase opositsioonierakonna juhilt kuulda. Et Keskerakond läheb seda üritama, võis 100-protsendiliselt eeldada, siin polnud mingit üllatust. Küll aga oli meie jaoks halb üllatus ja tuleb tuhka raputada – minu viga, et see oli ka mulle üllatus, et sotsiaaldemokraadid ja IRL olid valmis meid eelmiste valimiste võitjana hülgama, et aidata võimule Keskerakond.

Sotside juht Jevgeni Ossinovski ütles ühes toonases Foorumi saates, et ka paljud juhtivad reformierakondlased on Keskerakonnale otse pakkumisi teinud ja ta on omavahelises vestluses teile neid nimesid nimetanud. Kas ta bluffis?

Ei mäleta küll, et ta oleks mingeid nimesid nimetanud. Kindlasti saan öelda, et Reformierakonna ministrite ja veel laiema ringi selge seisukoht oli: me ei lähe enda valitsust lõhkuma. Loomulikult on igal valitsusel omad naginad, olid toonasel ja on praegusel, aga Reformierakonna juhtkonnale oli koalitsioon sotside ja IRL-iga palju sümpaatsem võimalusest teha võimuliit Keskerakonnaga.

Milliseid vigu peaministrina ise tegite, et kaks koalitsioonipartnerit – sotsid ja IRL – siis valitsusest ära läksid?

Eks seda peab neilt küsima. Pigem oli põhjus selles, et nähti võimalust. IRL-i toetus oli väga madalaks kukkunud, see pidanuks peaministrile ohu märk olema, kuna arusaadavalt muututakse siis närviliseks ja see on koht, kus võibolla pidanuks püüdma aidata IRL-i. Aga kui juhid Reformierakonda, ei saa samal ajal aktiivselt tegeleda teise erakonna populaarsuse tõstmisega.

Kui pikka iga te toona Jüri Ratase valitsusele ennustasite?

Uskusin, et see peab valimisteni vastu.

Arutasime omavahel, et tõenäoliselt mõjub see halvasti IRL-i ja sotside toetajaskonnale, IRL-ile kõige negatiivsemalt, sest IRL aitas võimule vasakvalitsuse, ka osale sotside valijaist ei olnud see meelepärane vahetus. Eeldan, et Margus Tsahkna ja Jevgeni Ossinovski lootsid vastupidist efekti, aga tegelikult tegid vea. Keskerakonna vaatepunktist oli nende võimulesaamine ainumõeldav soov.

Taavi Rõivas Autor: Siim Lõvi /ERR

Kui palju te tunnete lugupidamist Keskerakonna vastu?

Keskerakonnas on kindlasti üksjagu inimesi, kellest ma lugu pean, sealhulgas ka Jüri Ratasest. Olen täiesti kindel, et lugupidamine on vastastikune. Ja see, et me kritiseerimine teineteise poliitikaid, ei tähenda, nagu meil poleks võimalik isiklikult normaalselt läbi saada ning omavahel südamest südamesse ka mõnikord mingitest asjadest rääkida.

Ongi nii, nagu Reformierakonna üldkogul 2015 arvasite: ühiskondlik debatt ei tohi olla kõrtsikaklus ning iga poliitiku, arvamusliidri, ajakirjaniku ja kodaniku ühine vastutus on osaleda ühiskondlikkus arutelus kaotamata lugupidamist vastaspoole suhtes.

(Paus)

Päris ilusasti öeldud.

(Paus)

Poliitilises debatis on teinekord vaja minna teravaks, öelda asju otse. Mulle ei meeldi ümar jutt ja keerutamine. Aga kui minna teravaks, siis alati tuleb kritiseerida konkreetseid seisukohti ja hoiakuid. Võib tunduda uskumatu, aga paljud poliitikud, kes ERR-i jutusaadetes on ülekantud tähenduses karvu pidi koos, siis näiteks riigikogu Euroopa Liidu asjade või väliskomisjoni visiidi käigus räägivad nad omavahel absoluutselt kõigest ja saavad normaalselt läbi.

Väga mõistlik, sest need, kes tahavad poliitikas kaua olla, ei saa endale lubada isiklikuks minemist ja alatusi, nad ei tohiks endale lubada reetmist. Seda saab teha poliitikas üks kord ja ei soovitaks seda ühelegi poliitikule.

Ka Reformierakonna ajaloos on olnud erineva tooniga hetki.

Meile heidetakse siiani ette ühte konkreetset episoodi aastast 2002, toonase kolmikliidu lagunemist, mis mõnel inimesel on siiani hingel. See kinnitab reeglit, et reetmise oreool jääb sind pikalt saatma.

Mina saan  tunda uhkust, et ei olnud see, kes läks enda juhitud valitsust lõhkuma.

Kolm aastat tagasi ütlesite, et erinevalt teistest parlamendierakondadest ei ole Reformierakonnas kunagi olnud suuri tülisid ega leere. Mis vahepeal juhtus, et need sõnad enam paika ei pea?

Täna jälle peavad. Vahepeal oli tõesti aasta, kus läbisaamine erakonna tipus oli osade inimeste vahel kehvavõitu, küllap on see reegel, et tipus läheb kitsaks. See andis tunda. Praegu on meil jälle väga hästi ja isegi kui luubiga otsida, pole võimalik Reformierakonnas näha tüli või leere.

On neid, kes ütlevad, et Kaja Kallas erakonna esimehena on suhteliselt üksinda.

See ei vasta tõele. Kaja Kallasel on kogu juhatuse ja kogu erakonna toetus. Ma ei tea mitte kedagi, kes vaidlustaks tema rolli erakonna juhina.

Noorema põlve keskerakondlane Raimond Kaljulaid oletas, et "Kaja Kallase valitsus oleks midagi Taavi Rõivase valitsuse moodi – head kavatsused, kuid kogenematus ja oskamatus suuri ja mitmetahulisi ühiskondlike protsesse tajuda ja juhtida". Kui palju ta liialdab?

Tuleme Taavi Rõivase valitsuse juurde, mida Raimond Kaljulaid võttis kiruda. Kolme aastaga pole sugugi vähe haldusreformi ärategemine, töövõimereformi elluviimine, tööjõumaksude langetamine, julgeoleku sedavõrd prioriteetselt esile toomine... Need on kõik asjad, mida praegune valitsus ei ole suutnud.

Mis puudutab Kaja Kallast ja tema tulevasi valitsusi, siis olen üsna kindel, et temast saab hea peaminister. Väga loodan, et Eesti rahvas annab talle selleks võimaluse ja loomulikult kavatsen aidata, et nii läheks.

Taavi Rõivas Autor: Siim Lõvi /ERR

Järelikult on õigus EKRE aseesimehel Martin Helmel, kes ETV saates "Esimene stuudio" nimetas Reformierakonna plaaniks teha pärast valimisi "restauratsioon sellesse päeva, kui Taavi Rõivas kukkus. Kõik oli sinnamaani tehtud õigesti, see tuleb taastada ja mitte midagi ei ole vaja muuta." On see nii?

Täiesti meelevaldne konstruktsioon.

Mis puudutab maksupoliitikat, siis kindlasti tuleb tagasi minna Jüri Ratase valitsuse eelnevasse päeva. Nii aktsiiside kahekordistamised kui ka tulumaksukaos kui ka mitu uut maksu, millele keegi pole kunagi mandaati küsinud...

Aktsiisidega alustas teie valitsus.

Ei alustanud.

Vene tsaar alustas Eesti alal aktsiisidega üle 150 aasta tagasi ja alkoholiaktsiisi on tõstetud erinevate valitsuste ajal. Pärast 1990. aastaid ei ole ükski valitsus olnud nii rumal, et tõsta kiiremini kui viis, 10 või 15 protsenti korraga. Üsna mõõdukas tõus, kui võrrelda kahekordistamisega, mis juhtus 2017. aastal ja 2018. aasta alguses. Kui 10 protsenti aktsiisi tõusu on õige ja vajalik, siis see ei tähenda, et 200 protsenti on samuti õige ja vajalik.

Ma ei ütle, et alkoholi või tubakat ei peaks Eestis üldse maksustama, aktsiisid ei ole ebaõiglased maksud, kui need on õiglases määras. Aga praegune valitsus on viinud need absurdse tasemeni, eriti alkoholi aktsiisi.

Jüri Ratase valitsuse esitatud järgmise aasta riigieelarve - on see peenhäälestuse eelarve?

Peenhäälestuse eelarve oleks parem kui praegune.

Peenhäälestada oli vaja maksusüsteemi ja jään selle juurde ka täna, et aastal 2016 ei vajanud maksusüsteem kirvehäälestust nagu Jüri Ratase valitsus tegi. Tänane eelarve on olematu ambitsiooni eelarve.

Samas, mitmete mõjukate reformierakondlastega niisama rääkides on nad tunnistanud, et ilmselt võidab parlamendivalimised Keskerakond. Millest selline napp eneseusk?

Keeruline kommenteerida, kui ma ei tea, kes on nii väitnud või millises kontekstis. Mina usun küll, et Reformierakonnal on kõik võimalused need valimised võita.

Reformierakond, kes andis alati valimiskampaaniale sära ja kõla, on seekord kuidagi kõrvale jäänud.

Meie pole kampaaniat veel alustanudki. Kindlasti ei kavatse me kõrvale jääda.

Viimaste valimiste eel oli ühiskonnas kirgline vastandumine ikka Reformi- ja Keskerakonna vahel, nüüd näeme kerkimas keskpartei ja EKRE omavahelist duelli. Kus on Reformierakond?

Muidugi on EKRE huvides jõuda pildile, debateerida meie ja Keskerakonnaga nii palju kui võimalik. Selleks kasutavad nad väga jõulisi ja kohati poliitiliselt mittekorrektseid väljendeid, sest siis võib alati kindel olla, et online-meedias või ajalehes saad endast pealkirja. Siiski olen veendunud, et valimiste peateemat ei sõnasta ei EKRE ega Keskerakond, vaid taaskord Reformierakond.

Mis on valimiste peateema?

Lähiajal saab see selgeks. Üks oluline aspekt on tuua tagasi kvaliteetne riigi juhtimine, kus otsuseid ei tehta uisapäisa ja viia maksusüsteem taas lihtsaks, arusaadavaks, et inimesed ei kardaks, et kohe-kohe tuleb taas neile riigi poolt mõni üllatus uue maksu või maksumuudatusena. Üks peateema saab olema ravijärjekordade lühendamine...

Oluline on ka küsimus, kas läheme kaasa kitsarinnalise protektsionismiga, et Eesti peab üksi hakkama saama või toetame tugevat ja ühtset Euroopa Liitu, sest ühine edasiminek Euroopas on Eesti huvides.

EKRE Mart Helme hoiatab: "Reformierakond võib vaid unistada, et on järgmiste valimiste võitja ja hakkab endale esimesena tantsupartnerit valima. Puhub ta tühja?

Unistamegi ja töötame selle nimel ja loodame Eesti rahva toetusele. Viimasel kolmel riigikogu valimisel on rahvas just Reformierakonda kõige rohkem usaldanud. 2016. aastal ei kaotanud me Eesti rahva usaldust, vaid meid mängisid out'i koalitsioonipartnerid.

Te võite need valimised ka neljandat korda võita, aga järgmise aasta 3. märtsi õhtul või 4. märtsi hommikul peavad olema suhted võimaliku koalitsioonipartneritega sellised, mis võimaldaksid seda koalitsiooni luua.

Kahtlemata. Ma ei usu, et meil suhete taha midagi takerduks, küll aga on meil tõsised maailmavaatelised erimeelsused Keskerakonna ja EKRE-ga. Seetõttu ei näe ma ühtegi lihtsalt tekkivat valitsust. Mida tugevam on Reformierakonna positsioon, seda kindlam saab olla Eesti, et valitsus hoiab Eestit õigel kursil.

Ei tahtnud intervjuu alguses olla liiga apokalüptiline või negativistlik, aga on mitu märki, mis näitavad, et Keskerakonna ja EKRE koostöö valitsuses on väga tõenäoline. Et seda ei juhtuks, selleks peame palju vaeva nägema ja paluma Eesti inimeste toetust.

Taavi Rõivas, kui me ikka kahe jalaga seisame maa peal, siis saame aru, et tegelikult ei ole Jüri Ratase unistuste valitsus koalitsioon EKRE-ga.

Ma ei tea Jüri Ratase unistusi, aga olles ise selles rollis olnud, olen täiesti kindel, et Jüri Ratas teeb kõik, et jätkata peaministrina. Kui oled olnud Eesti valitsusjuht, siis pärast seda on väga vähe ametikohti Eestis, mis oleksid sinu jaoks samaväärsed. Jüri Ratas soov ametisse jääda on täiesti inimlik, loomulikult ei heida ma seda talle ette. Aga minu eelistus järgmiseks peaministriks on Kaja Kallas.

Jah, aga küsimus on selles, et Ratase eelistus ei ole Keskerakonna ja EKRE valitsus.

Mõneti on Keskerakonnal ja EKRE-l kergem teineteisele järeleandmisi teha, kui meil emmale kummale. Reformierakonna valija on EKRE ja Keskerakonna suhtes märksa kriitilisem kui nende valijad omavahel.

Paljud Reformierakonna valijad ootavad, et te ütleksite selgelt välja: meie EKRE-ga koos valitsust ei tee.

Meie valijad loodavad, et Reformierakond on järgmise valitsuse moodustaja. Kas enne valimisi peaks ütlema, kellega võib ja kellega mitte koalitsiooni teha, siin on erinevaid taktikaid.

Kaja Kallas on teinud targalt, et ta pole läinud välistama. Täna on veel päris palju määramatust. Me näeme hirmu, et EKRE tõuseb hästi suureks, nende reiting ongi suur, aga samas teame ka seda, et EKRE-l ei ole just liiga palju inimesi, kes oleksid tugevad [valimisringkondade] esinumbrid, EKRE-ga liitunud avaliku elu tegelased saavad isegi oma pereliikmetelt hurjutada, peetakse rassistiks...

Olen seda lugenud. Teie olete kaks koalitsiooni kokku pannud. Valitsusliit saab toetuda ühistele väärtustele, nii õõnsalt kui see ka ei kõla.

Muidugi.

Kui teie ütlete, et enne valimisi ei saa midagi välistada, siis millised on Reformierakonna ja EKRE ühised väärtused?

Ma ei ütle, et ei saa välistada, aga mina ei ole täna see, kes välistamist või mittevälistamist [Reformierakonnas] otsustama peab. Te ehk mõistate, et Reformierakonna endise esimehena ei ole praegu minu roll öelda, kuidas erakond täna, homme, ülehomme tegutseb. Kui Kaja Kallas seda minult küsib, annan loomulikult nõu. Ja kui Kaja Kallas koos juhatusega otsustab, siis toetan teda. See on täna minu roll erakonnas. Mul ei ole marssalikepikest, et pakkuda alternatiivseid seisukohti, selleks puudub ka vajadus.

Kas Reformierakond on demokraatlik erakond?

Väga.

Reformierakonna liikmetel on õigus isiklikule arvamusele?

Muidugi.

Aga ma ei ole lihtsalt Reformierakonna liige, erakonna endise esimehena ei soovi ma isikliku arvamusega liigsetesse spekulatsioonidesse laskuda. Isiklikku arvamust avaldasin ma enne 2015. aasta parlamendivalimisi, kui ütlesin, et Edgar Savisaare juhitud Keskerakonnaga mina koalitsiooni teha ei soovi. Ütlesin enda seisukoha ka siis, kui Jüri Ratasest sai Keskerakonna esimees – Jüri Ratase vastu ei ole mul kõige vähematki, aga kuna Keskerakond ei ole tänaseni eriti muutunud, ei tunne ma erilist südamesümpaatiat nende suhtes. Aga see on taaskord minu isiklik tunnetus.

Sellisel juhul on Reformierakonna saatus opositsioon?

Ei pea nii olema. Vastupidi. Kui valijad annavad meile tugeva mandaadi, tuleb vaadata, kellega ja millises kombinatsioonis on võimalik luua valitsus, kes Eestit tõesti edasi viib ja et seal ei tekiks tõsiseid väärtuskonflikte. Eks järeleandmised saavad tõenäoliselt olema väga valusad, sest... Ütleme nii, et ma ei näe lihtsaid valikuid pärast riigikogu valimisi.

Kui kaugel olete raamatu kirjutamisega?

(Üllatus)

Tahaksin kirjutada küll, aga ka riigikogu liikmena olen suutnud planeerida päevakava nii tihedaks, et mälestuste kirjutamiseks pole aega olnud. Kunagi loodetavasti jõuan selleni. On ju päris palju huvitavat materjali, et mis millegi taustal toimus ja mida teavad üsna vähesed.

Mingit propagandaraamatut ei viitsi küll teha, pole minu stiil. Kui selle ette võtan, siis selleks, et mingitele sündmustele huvitavat valgust heita. Ka näiteks Toomas Hendrik Ilvese niisugune raamat oleks midagi, mida paljust meist suure huviga loeksid, ehk seegi kunagi tekib.

Elu näitab, kas minul tuleb [raamatu] kirjutamiseks vajalikku aega, praegu seda näha ei ole.

Taavi Rõivas Autor: Siim Lõvi /ERR