Isikut tõendavate dokumentide seadusesse lisati e-residendi digitaalse isikutunnistuse peatükk 2014. aastal. Toonase teadmise pinnalt kavandati menetleda 1000 taotlust aastas kuni aastani 2020.

Sama arvestus oli aluseks ka ministeeriumite võimalike kulude arvestamisel ning 50 eurose riigilõivu kehtestamisel.

2016. aasta alguses tõusis riigilõiv 50 eurolt 100 eurole. Ühe dokumendi väljaandmise kulu politsei- ja piirivalveametile oli siis umbes 52 eurot.

Sellele lisandusid e-residendi digitaalse isikutunnistuse taotlemisega seotud menetlusprotsessi automatiseerimise arenduskulud siseministeeriumile ning välisministeeriumi, majandusministeeriumi ning justiitsministeeriumi kulud.

Samal aastal sai välisministeerium riigieelarvest e-residendi digitaalse isikutunnistuse tarbeks 30 000 eurot baaskuluna. Arvestatud oli viie konsulaarmissiooni kuludeks 20 000 eurot aastas ja postikuludeks 10 000 eurot aastas.

Nüüdseks on e-residentide taotluste arv ning sellest tulenevalt ka vastuvõtmisele, postiga saatmisele ja väljastamisele kuluv raha osutunud palju suuremaks. 2018. aasta prognoositavad kulud ulatuvad üle 780 000 euro.

Ühe e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljastamine maksab välisministeeriumile keskmiselt 46 eurot. Samas, isikutunnistuse taotlemisel tuleb tasuda riigilõiv 100 eurot, mis kajastatakse riigieelarves siseministeeriumi valitsemisalas ja mis laekub otse riigi tuludesse, kuid see ei ole suunatud välisministeeriumi valitsemisala kulude katteks.

Rahandusministeerium märgib oma taotluses, et kulude katmine välisministeeriumi eelarvest ei ole võimalik, kuna tegemist on ettenägematu kuluga. Nii küsibki rahandusministeerium valitsuse reservist 771 772 eurot.

Valitsuse korralduse eelnõu paneb ühtlasi majandusministeeriumile ülesande koostöös siseministeeriumi ja välisministeeriumiga leppida kokku edasine tegevus ja omavaheline töökorraldus e-residentidele isikutunnistuse väljastamisel.