E-residentsuse programmi ootab põhjalik remont ({{commentsTotal}})

Foto: e-estonia.com

Valitsus kiitis neljapäeval heaks ettepanekud suurteks muudatusteks e-residentsuse programmis, muu hulgas kavatsetakse tõlkida e-residentidele vajalikud seadused inglise keelde ning kaalutakse digitaalse ID väljastuskohtade avamist São Paulos, Bangkokis ja Johannesburgis.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist tutvustas valitsuse kabinetiistungil koondnime "E-residentsus 2.0" kandvaid muudatusi, mis visandavad tulevikunägemuse, kus aastal 2030 on Eestil mitu miljonit e-residenti ja nendega seotud majandustegevuse maht ulatub miljarditesse eurodesse.

Majandusministeeriumis valminud memorandumis tuuakse välja, et see võib jääda ka unistuseks, sest praegu on e-residentsus alles arendamisjärgus eksperimentaalne platvorm. Et asjad edeneksid, hakkab e-residentsuse meeskond kokku panema konkreetsemat tegevusplaani ja ajakava, et kavandatud muudatusi ellu viia.

"Et e-residentsusest kasvavat majandustulu saada, peab Eesti lahendama e-residentide arvelduskontode probleemid, parandama e-residentsuse kasutusmugavust ning pakkuma e-residentidele välja konkurentsivõimelisi uusi teenuseid," loetletakse dokumendis.

Samuti peetakse vajalikuks programmi tegevusmõõdikute muutmist - kui seni on arvestatud e-residentide arvu kasvu, siis uue mõõdikuna peaks e-residentsuse tulu Eestile iga aastaga vähemalt kahekordistuma. Ka toob memorandum esile vajaduse kõik teenused ühtse portaali kaudu kättesaadavaks teha.

"Selleks arendatakse välja Eesti ettevõtetele mõeldud turuplats teenuste pakkumiseks e-residentidele. Kõik e-residentidele vajalikud keskkonnad ja teenused tuleb tõlkida inglise keelde. Ka uued seadusemuudatused, määrused ja seletuskirjad tuleb piisavalt kiiresti tõlkida," seisab ettepanekutes.

Samuti peaks inglise keelde tõlgitama ka ettevõtluseks vajalikud seadused, e-kirjad, teenuste kirjeldused, kodulehed ja muu oluline.

Lisaks nähakse ette e-residentidele abi pakkumist maksude maksmisel ja haldamisel, rõhutades, et e-residentsus ei paku teenuseid maksudest kõrvalehoidmiseks. On arutatud ideed, et Eesti võiks hoopis aidata e-residentidel deklareerida makse ka oma koduriigis.

"Tänase seisuga ei ole selline samm töögrupi arvates veel realistlik, kuid Eesti võib juba täna välja töötada masinloetava maksudeklaratsiooni, mida iga e-resident võib endale alla laadida. Isegi juhul, kui sellisel deklaratsioonil pole hetkel veel palju kasutajaid, rõhutaks selline samm e-residentsuse platvormi läbipaistvust. Tulevikus võivad välisriikide maksuametid hakata Eesti maksuametilt andmeid masinloetaval kujul pärima, kuna see vähendaks nende endi kulusid oma residentide maksude arvestamisel," nähakse dokumendis ette.

Samuti toob memorandum välja e-residentide raskused Eestis pangakonto avamisel 2016. aastal karmistunud panganduspiirangute tõttu. Lahendusena nähakse seda, et traditsioonilise panganduse kõrvale on tekkinud hulk makseasutusi, mille võimalusi kombineerides saab katta enamiku traditsioonilise panganduse teenustest. Näiteks on e-residentide teenindamiseks koostöölepped makseasutustega nagu Holvi ja Pyoneer.

Dokumendi kohaselt tuleks avada digitaalse ID välise teenusepakkuja väljastuskohad kolmes kiiresti kasvava ettevõtlusega strateegilises asukohas nagu Sao Paulo, Bangkok ja Johannesburg.

Digi-ID väljaandmisele tahetakse luua riskipõhine lähenemine. Selle kohaselt tehtaks teadaoleva teabe põhjal otsus isiku edaspidise käitumise kohta.

"Kuna on ilmnenud, et suur osa e-residente soovib mõne aja möödudes ka Eestit külastada, on mõistlik hinnata tema e-residendi digi-ID menetluse käigus, kas viisanõudega riigi konkreetse kodaniku suhtes ei esine ilmseid asjaolusid, mis välistaksid talle viisa andmise," näeb memorandum ette.

Ka soovitakse ettevõtjaportaalis kuvada e-residendi tegevusriigi võlgu ja ärikeelde ning kehtestada ettevõtte asutamise piirang, kui inimene on juhatuse liige äriühingus, mis ei ole aasta jooksul esitanud majandusaasta aruannet.

"Eestil on liiga vähe teavet väljaspool Eestit toimuvast e-residentide äriühingute majandustegevusest ning tasub mõelda viiside peale, mis tõstaksid veelgi läbipaistvust. Riik on kehtestanud kontaktisiku nõude neile Eesti ettevõtetele, kus juhatus asub välisriigis, kuid kontaktisikul ei ole kohustust omada infot välisriigis tegutseva ettevõtte tegevuse kohta. Sellest tulenevalt tuleks edasi mõelda, kuidas täiendada ettevõtjaportaalis ettevõtte asutamisel esitatavat informatsiooni".

Paljudel e-residentidel aitavad ettevõtlusega tegelda usaldusfondide ja äriühingute teenusepakkujad ning Tammisti esitatud ettepaneku järgi tuleks analüüsida võimalust muuta sellise teenusepakkuja kasutamine e-residentidele vähemalt osaliselt kohustuslikuks. Kaaluda võiks ka kriteeriumite loomist, kus sarnaselt näiteks Airbnb-ga tekib online-võimalus küsida e-residentsust taotlevalt isikult või juba olemasolevalt e-residendilt järelkontrolli käigus dokumente.

Lisaks digi ID-kaardile peab Eesti otsima e-residentidele uusi ja mugavamaid autentimisvõimalusi. Dokumendis pakutakse välja, et tuleks anaüüsida näiteks mobiilsete lahenduste kasutamist.

Rene Tammist rääkis valitsuse pressikonverentsil, et senini on e-residentsuse valdkonnas toimunud järjepidev kasv, seda eriti käesoleval aastal ning ka maksutulud on kasvanud hüppeliselt. Nädalas liitub programmiga ligi 500 e-residenti.

"Oleme valmis saanud selle programmi uuendusega. Selle keskmes on märksõnad nagu turvalisus, mugavus ja tulusus, aga ka see, kuidas oleks võimalik e-residentidel rohkem kaasa lüüa eesti kultuuris ja kuidas meie Eesti oma inimesed saaksid sellest programmist rohkem tulu," sõnas Tammist.

Esimese nelja aastaga on e-residentsust taotlenud umbes 52 000 inimest ja neist e-residendiks on saanud 49 000, kokku 165 riigist. Nad on Eestis asutanud 6000 uut ettevõtet.

Kõik Eesti riigi e-residentsusele tehtud kulutused tänavuse aasta lõpuni on 7,4 miljonit eurot.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: