Soome-ugri rahvad muretsevad keele hääbumise pärast ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Tartus tähistatakse hõimupäevade raames soome-ugri rahvaste iseolemise 100. aastapäeva. Eesti, Soome ja Ungari kõrval on teistel sugulasrahvastel lootus iseseisvuda asendunud vajadusega tagada keele ja hariduse andmine järeltulevatele põlvedele.

100 aastat tagasi said eestlased, soomlased ja ungarlased oma iseseisvad riigid. Teised soome-ugri rahvad pidid aga piirduma vaid oma autonoomiaga, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Tänaseni elab Venemaa territooriumil soome-ugri rahvaid nagu marid, komid, udmurdid ja mordvalased, kes peavad oma kultuuri ja keele säilitamiseks tegema lisapingutusi.

Soome-ugri hõimuliikumise edendaja, Fenno-Ugria sihtasutuse nõuniku Jaak Prozese sõnul on kõige kriitilisemas seisus just keel ja haridus.

"Mis meile teeb kõige rohkem muret, on nende keeleline hääbumine, mis on seotud sellega, et Venemaal soome-ugri keeltes ei ole võimalik saada haridust," selgitas Prozes.

"Venemaa soome-ugri rahvad on alaesindatud nii kohalike omavalitsuste kui ka parlamentide tasandil. Ühest küljest nagu Venemaa vägivaldselt neid alla ei suru, aga ta loob sellist keskkonda, kus enam need soome-ugri keeled ei ole aktsepteeritud," lisas ta.

Mordva riikliku ülikooli teaduri Julia Soshkova sõnul on mordva keel heas seisus.

"Mordva keel on meie vabariigis ametlik keel vene keele kõrval ning selles on piisav tugistruktuur, et meie keelena püsima jääda," kinnitas Soshkova.

Venemaa teaduste akadeemia udmurdi filiaali direktor Aleksei Ponomarjov ütles, et soome-ugri rahvastel on kujunemas linnakultuur.

"Kui öelda ühe sõnaga, siis küsimus on linnakultuuri kujundamises. Kui meil linnakultuur edukalt kujuneb, siis on meil on ka tulevikuperspektiivi. Ma arvan, et see on võtmemoment ja ma näen, kuidas see protsess meil hakkas juba käima. Meil on lootus, et moderniseerimine lõppeb edukalt," rääkis Ponomarjov.

Iga nelja aasta tagant toimub soome-ugri rahvaste maailmakongress, mille eesmärk on kaitsta soome-ugri rahvaste kultuuri ja keelt ning edendada rahvaste koostööd.

Järgmine maailmakongress toimub 2020. aastal Tartus.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: