Organisatsioonid ei pea abipolitseinike töö tasustamist õigeks ({{commentsTotal}})

Foto: PPA

Seitse omavalitsust maksab või on viimasel ajal maksnud abipolitseinikele käsunduslepingute alusel palgana käsitletavat töötasu. Säilitamaks aga abipolitseinike vabatahtlikkuse ideed, leiavad nii politsei- ja piirivalveamet kui ka abipolitseinike kogu, et raha maksmine tuleks lõpetada ning leida mõni muu viis nende inimeste tunnustamiseks: kas siis varustuse soetamise, tänuürituste korraldamise või premeerimise näol.

Kuressaare linn on abipolitseinikele raha maksnud aastaid. Saarte Hääl kirjutab, et Kuressaare linnavalitsuse otsusel maksti abipolitseinikule töötunni eest viimastel aastatel neli eurot, vald aga määras poolaasta eest preemiat 100 ja 200 euro vahel, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Jah, see on nendele stiimuliks ja see on omavalitsuse võimalus panustada avaliku korra tagamisse. Eeskätt said nad ju oma kütusekompensatsiooni sellega tagasi, et oleks väikegi summa toetamaks tegevust, milleks kodust välja tulla," põhjendas Saaremaa valla järelevalveteenistuse juhataja Karel Koovisk tasu maksmist.

Lisaks Saaremaale on käsunduslepingute alusel makstud tasu ka näiteks Lääne-Virumaal ja veel mitmes väiksemas omavalitsuses.

"Eesti Abipolitseinike Kogu kindel seisukoht on see, et abipolitseinikud on ikkagi vabatahtlikud ja nii, nagu ka seadus ütleb, me osaleme politseilises tegevuses omal vabal ajal ja see minu meelest ütleb üsna selgelt, mis see käitumisnorm peaks olema. Ehk siis abipolitseinikuks olemise eest ja abipolitseinikuna tegutsemise eest kindlasti palka maksma ei peaks," leiab aga Eesti Abipolitseinike Kogu esimees Rasmus Lahtvee.

Politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Toomas Loho leiab, et omavalitsustel on ka muid võimalusi panustada abipolitseinike tegevusse.

"Me oleme väga tänulikud omavalitsustele, et nad on seda teinud, aga me leiame, et töötasuna ei ole see päris õige. Vabatahtlik on vabatahtlik oma vabast ajast ja tuleb riigile appi," põhjendas Loho.

Keelata ega ka otseselt kontrollida tasu maksmist tegelikult ei saa, sest iga omavalitsus ise otsustab, milliseid lepinguid ja kellega ta sõlmib.

Igal juhul on kohalikud kogukonnad nüüd pisut mures, ega rahamaksmise lõpetamine anna hoopi ka nende turvalisusele tervikuna.

"Ma ei usu, et turvalisus väheneb. Võibolla need konkreetsed inimesed, kes ongi ehk valede põhimõtete järgi tulnud abipolitseinikus, need tõesti lähevad ära, aga ma usun, et kui me suudame seeläbi veelgi selgemalt välja öelda, et abipolitseinik on ikkagi vabatahtlik, siis ma usun, et tulevad uued ja paremad inimesed asemele, kes neid põhimõtteid järgivad," usub Lahtvee.

Toomas Loho ütleb, et ka rahaliselt saab omavalitsus soovi korral panustada, aga seda peaks siis tegema politseiameti tähtpäevadel preemiatena.

"Me teeme seda koostöös. Meilt tulevad andmed, kes on panustanud, kui palju ja millisesse tegevusse ja kohalik omavalitsus saab otsustada, millises ulatuses ta toetab," pakkus Loho välja.

Kes aga tahavad teha palgalist politseitööd teha, on teretulnud politseiametnike ridadesse, ütleb Loho. Möödunud aastal oli selliseid abipolitseinikke 44. Kokku tegutseb Eestis praegu abipolitseinikena 1022 inimest.

Toimetaja: Merilin Pärli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: