Eesti noortel on keskkonnateadlikkuse osas arenguruumi ({{commentsTotal}})

Kui eksamihinde saab õpilane teada, siis PISA testi tulemus jääb saladuseks.
Kui eksamihinde saab õpilane teada, siis PISA testi tulemus jääb saladuseks. Autor/allikas: Scanpix

Eesti noortel on loodusteaduste kohta väga head teadmised, aga keskkonnateadlikkus samale tasemele ei küüni, näitavad PISA testi tulemused.

Kui maailma noored tervikuna on 10 aastaga keskkonnaprobleemidest märksa teadlikumaks muutunud, siis Eesti noorte teadlikkus ajas muutunud ei ole, ilmneb PISA testi andmetele tuginevast OECD kokkuvõttest.

Õpilaste hindamisprogrammi PISA 2015. aasta uuringu keskmes olid loodusteadused ja õpilaste suhtumine loodusteadustesse. Muuhulgas küsiti, kuivõrd on noored tuttavad globaalsete keskkonnaprobleemidega nagu näiteks veepuudus ja õhusaaste.

Vastused näitasid, et enamjaolt on noored probleemidega tuttavad ja oskavad neid ka vähemalt natukene selgitada. Teisalt, üle 10 protsendi PISA testil osalenud õpilastest ei olnud midagi kuulnud näiteks kasvuhoonegaasidest ja geneetiliselt muundatud organismidest.

Samas on Eesti noored koos Soome eakaaslastega loodusteaduste teadmiste poolest Euroopas esimesed.

Innove peaspetsialist Gunda Tire sõnul on seda näha näiteks finantskirjaoskuse puhul, et üks asi on teadmised ja teine asi on käitumine.

"Nad teavad, kuidas asjad toimuvad, aga see, kuidas ma käitun selle oma teadmisega, on hoopis teine asi. Samas see optimism, mida lapsed näitavad, on üsna suur, et küll need probleemid saavad lahenduse ja see on see huvitav olukord, et küll me leiame lahenduse, aga see ei sõltu minust, ma ei ole sellest väga teadlik," ütles ta.

Nii Gunda Tire kui Tartu Descartes'i kooli bioloogiaõpetaja Ardi Kärberg leidsid, et noorte teadlikkust võib mõjutada see, et Eestis elades ei pruugi suuri keskkonnaprobleeme igapäevaselt tunnetada.

"Samas need probleemid on olemas ja väga palju saaks just võib-olla ka meedias ja koolis ära teha selleks, et neid probleeme teadvustada ja neid õpilaste teadvusse viia," ütles Kärberg.

Kärbergi sõnul oleks vaja koos teadlikkuse tõstmisega suurendada ka õpilaste keskkonnasäästliku käitumist. Selleks näeb ta parimat võimalust eeskuju kaudu.

"Kui ise tegeled aktiivselt prügi sorteerimisega, siis on väga lihtne tutvustada seda teemat ka teistele ja innustada neid sellega tegelema, kui ise kõnnid jalgsi, minu liikumisvahendiks on hetkel ka tõukeratas, siis ma usun, et see annab ka õpilastele motivatsiooni selle teema üle rohkem mõelda ja selle teemaga siis aktiivselt tegelema hakata," märkis ta.

Toimetaja: Marek Kuul



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: