Viimane Liibanonis teeninud Eesti jalaväerühm naasis kodumaale ({{commentsTotal}})

Eesti lipu langetamise tseremoonia Lõuna Liibanonis UN baasis 2-45.
Eesti lipu langetamise tseremoonia Lõuna Liibanonis UN baasis 2-45. Autor/allikas: kaitseväe peastaap

Tallinnasse saabus laupäeval viimane ÜRO Liibanoni rahuvalvemissioonil UNIFIL teeninud Eesti kaitseväe jalaväerühm, millega lõppesid 2015. mais alanud Eesti jalaväerühma rotatsioonid Lõuna-Liibanoni.

Lisaks jalaväerühmale kuulusid Eesti kontingenti Liibanonis staabiallohvitserid ja -ohvitserid, kokku ligi 40 kaitseväelast. Eesti kaitsevägi jääb UNIFILi missioonile panustama staabiohvitseridega, teatas kaitseväe peastaap.

"Eesti otsus Liibanonist lahkuda on seotud Soome kaitseväe väljumisega Iiri-Soome pataljonist. Missioonilt võtame kaasa kogemuse rahuvalve läbiviimisest taktikalise üksusena olukorras, mis erineb oluliselt Iraagi või Afganistani kogemusest," ütles Eesti kontingendi ülem major Kristjan Leimann.

Neljapäeval ÜRO tugipunktis 2-45 toimunud rivistusel langetati Eesti lipp. Iiri-Soome pataljoni pidulikul lõputseremoonial osalesid lisaks pataljoni isikkooseisule Iiri suursaadik Sean O'Regan, Soome suursaadik Tarja Fernandes ja UNIFIL-i läänesektori ülem brigaadikindral Diodato Abagnara.

Viimane Eesti kontingent Liibanonis alustas oma kuuekuulist teenistust ÜRO rahuvalvemissioonil tänavu mai​kuus. Eesti rahuvalvajate peamiseks teenistuskohaks Liibanonis oli Beirutist ligikaudu 115 kilomeetri kaugusel mägises Bint Jubayl nimelises piirkonnas paiknev ÜRO tugipunkt 2-45.

Esimene Eesti kaitseväe kompanii suurune üksus osales UNIFILi missioonil Norra pataljoni koosseisus 1996. aasta novembrist kuni 1997. aasta maini ühe kuuekuulise rotatsiooniga. Uuesti naasid Eesti kaitseväelased Lõuna-Liibanoni rühmasuuruse üksusega 2015. aasta mais ning teenisid Soome kompanii kooseisus Iiri-Soome pataljonis. Kokku on nende aastate jooksul Liibanonis teeninud ligi 400 Eesti kaitseväelast.

Toimetaja: Karin Koppel



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: