Riigieelarve läbis teise lugemise
Riigikogus läbis järgmise aasta riigieelarve teise lugemine. Suurima opositsioonierakonna liige Taavi Rõivas ütles, et arutataval riigieelarvel ei ole ühtegi nähtavat suurt eesmärki, millega läheks Eesti elu paremaks.
Riigikogu saatis eelarve kolmandale lugemisele õhtul pisut enne kella 22 istungil, mis algas kell 14.
Riigikogu hääletas läbi eelnõule laekunud muudatusettepanekud, mis ei leidnud toetust ning lükkas 51 vastu- ja 47 poolthäälega tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku tuleva aasta riigieelarve eelnõu teine lugemine katkestada.
Riigieelarve eelnõu kulude ja investeeringute maht on kokku 11,31 miljardit ja tulude maht 11,06 miljardit eurot.
Riigieelarve vastuvõtmine on planeeritud 12. detsembrile, seaduse vastuvõtmiseks on vaja riigikogu häälteenamust.
Riigikogu rahanduskomisjonile laekus riigieelarve seaduse eelnõu kohta 58 muudatusettepanekut, millest ükski ei leidnud komisjonilt toetust.
Rahanduskomisjoni aseesimehe Taavi Rõivase lubas lugemise ajal, et sellega jõutakse õhtu jooksul lõpule.
"Pole suur saladus, et koalitsioon on kokku lepinud, et selle eelarvega minnakse edasi, vaatamata muudele tülidele kõikides muudes küsimustes. Samuti on oma truudust koalitsioonile vandunud paar aknaalust saadikut, kes on öelnud, et ka nemad toetavad seda eelarvet. Nii et eeldada võib, et teine lugemine täna lõpetatakse," rääkis ta.
Opositsioonisaadikute nõudmisel hääletati muudatusettepanekud ükshaaval läbi.
"Meie ettepanekud on väga konstruktiivsed. Reformierakond on esitanud ainult seitse muudatusettepanekut, mille sisu on viia eelarve ülejääki, langetada alkoholiaktsiisid tagasi selle hullumeelse 2017. aasta tõusu eelsesse aega, mis toob ka meie hinnangul arvestatavat lisaraha. Lisaks mõned konkreetsed lisaeraldised, näiteks üksi elavate pensionäride toetuse kahekordistamine ja ka töötavate pensionäride ebaõiglase maksustamise ära lõpetamine. Need on sellised muudatusettepanekud, mida tegelikult koalitsioonil on tahtmise korral võimalik toetada, mida oleks mõistlik toetada. Aga eks seda näitab aeg, kui palju neis on riigimehelikkust ja kui palju seda, et lihtsalt opositsioonile ära teha," selgitas Rõivas.
Rõivas meenutas, et ametisse astudes lubas peaminister Jüri Ratas, et see, kas riigikogus ettepanekud läbi lähevad, ei sõltu nende esitajatest.
Koalitsioon on nimetanud tuleva aasta eelarvet kõikidele inimestele suunatud eelarveks, sest see kasvatab heaolu. Rõivas kommenteeris, et koalitsioon on küll eelarves teinud väikesi eraldisi mitmele poole, kuid suurt eesmärki selles ei ole.
"Kõikidele inimestele on seal nii palju, et seal on tõesti pudistatud vasakule ja paremale, aga mille suhtes me oleme väga kriitilised, on see, et kiire majanduskasvu ajal tuleb eelarve saada vähemalt tasakaalu ja parem kui ülejääki, seda ei ole paraku suudetud. Ja teiseks ei ole sellel eelarvel ühtegi suurt nähtavat läbivat joont või eesmärki. Selles ei tehta ühtegi suurt muudatust elu paremaks muutmiseks. On vasakule-paremale väikesed eraldised, aga mitte midagi sellist, mis Eesti elu väga palju paremaks teeks," rääkis ta.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees Mart Helme tõdes, et opositsioonis ei ole koostöötahet, mille abil parandusi läbi suruda.
"Kui võtame niimoodi, et meil on ainult kaheksa häält, Reformierakonnal 31, Vabaerakonnal kuus ja siia juurde veel viis-kuus häält aknaalustelt, siis saaksime juba sellise jõu, millega survestada ja ikkagi mõjutada protsessi, aga praegu mingit koostööd ei ole. Ja kui seda koostööd ei ole sellepärast, et kõige suurem fraktsioon ei püüagi seda saada, siis on arusaadav, et koalitsioonipoliitikud siin võivad arutada ja siis on teine lugemine juba läbi," kommenteeris ta.
Peaminister Jüri Ratas ütles, et riigikogus toimunud hääletused näitavad, et koalitsiooni tervis ja töö on hea ning koostöö toimib.
Opositsiooni kriitikale, et tuleva aasta riigieelarve pole eesmärgita ning on justkui pausi peale pandud, vaidles Ratas vastu.
Ratase sõnul on eelarves konkreetsed Eestit edasiviivad prioriteedid.
Samuti on opositsioon kritiseerinud n-ö katuserahasid ning öelnud, et valitsus ostab nende abil hääli. "Seal 25 miljoni hulgas on hästi palju raha, mis on konkreetse suunitlusega. Enamus neist läheb haridusvaldkonda - kas need on koolid või lasteaiad -, näiteks geenivaramu projekt, väga paljud on regionaalsed investeeringud. See pole saladus, et koalitsioon on öelnud, et meie jaoks on olulised ka need kohad, mis asuvad Tallinnast, Tartust kaugemal," ütles peaminister.
Ratas: oleme poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud
Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles õhtul saadetud poliitilises avalduses, et riigieelarve teise lugemise läbimisega on poliitiline kriis seljatatud.
"Riigikogu toetus 2019. aasta riigieelarve teise lugemise läbimisele näitab, et valitsuses tekkinud pinged on tänaseks lahendatud," ütles Ratas.
"Valitsuskoalitsiooni ühine otsus tõestab, et etteheited koostöö puudumise või otsuste vältimise osas on sisutühjad. Suurem panus julgeolekusse, tervishoidu, siseturvalisusesse ja tasakaalukasse regionaalarengusse ei ole riigijuhtimise pausile panemine, vaid hoogsama käigu andmine Eesti inimeste heaolu parandamiseks. Oleme ajutise poliitilise kriisi otsustavalt seljatanud ning jätkame usalduslikku koostööd Eesti elu edasiviimiseks," lisas Ratas.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: ERR, BNS