Riigikogu kiitis tuleva aasta riigieelarve heaks
Riigikogu kiitis kolmapäeval heaks järgmise aata riigieelarve, milles on kulusid ja investeeringuid plaanitud enam kui 11,3 miljardi euro eest.
2019. aasta riigieelarve seaduse poolt hääletas 52 ja vastu oli 46 saadikut. Aknaalustest hääletasid eelarve poolt Monika Haukanõmm ja Urve Palo. Hääletamata jätsid Olga Ivanova ja Margus Tsahkna ning ülejäänud fraktsioonitud riigikogu liikmed olid vastu, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Seaduse kohaselt on tuleva aasta riigieelarve tulude maht 11,06 miljardit eurot. Tulud kasvavad võrreldes 2018. aastaga 6,1 protsenti ehk 639,5 miljoni euro võrra.
Kulude ja investeeringute maht on kokku 11,32 miljardit eurot. Seda on seitse protsenti ehk 735 miljonit eurot enam kui 2018. aastal.
Kogu valitsussektori tulud on 11,21 miljardit eurot ning kulud ja investeeringud 11,08 miljardit eurot.
2019. aastal on valitsussektori eelarve nominaalses ülejäägis 130 miljoni euroga ehk 0,5 protsenti SKT-st ning struktuurses tasakaalus. Eelarve nominaalne ülejääk annab võimaluse vähendada valitsussektori võlakoormust ja maksta järgmistel aastatel tagasi laene mahus ligikaudu 70 miljonit eurot aastas.
Maksukoormus jääb järgnevatel aastatel senisele tasemele.
Kolmandal lugemise käigus vaadati läbi eelnõule esitatud 23 muudatusettepanekut, millest leidis toetust kolm rahanduskomisjoni enda tehtud ettepanekut.
Eelarve kolmandal lugemisel suurendati regionaalseid investeeringuid, toetati erinevaid kolmanda sektori ja kodanikuühiskonna projekte ühekordsete kulutustena mahus 7,3 miljonit eurot. Katteallikaks on valitsuse reservi vähendamine samas ulatuses.
Teise lugemise läbis eelnõu 21. novembril, kui hääletati läbi toetuseta jäänud muudatusettepanekud ning lükati 51 vastu- ja 47 poolthäälega tagasi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ja Reformierakonna ettepanek teine lugemine katkestada. Ka siis algas istung kell 14, teine lugemine lõpetati kell 22.
Kui tavapäraselt saab muudatusettepanekuid esitada vaid enne teist lugemist, siis riigieelarve menetluses saavad komisjonid ja fraktsioonid esitada muudatusettepanekuid ka kolmandal lugemisel. Samuti avatakse kolmandal lugemisel läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad.
Peaministripartei Keskerakond teatas juba varem, et koalitsioon püsib hääletusel ühtsena.
"Vaatamata mõne nädala tagusele valitsuskriisile seisab koalitsioon ühtselt järgmise aasta eelarve eest. Kuigi ajaloo suurim riigieelarve on opositsioonierakondadele vastukarva, siis on ka nemad sunnitud leebuma, sest Eestimaa inimesed on palgatõusu ootuses," ütles pressiteate vahendusel keskfraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni liige Kersti Sarapuu.
Suurim opositsioonijõud Reformierakond teatas kolmapäeva hommikul, et nende riigikogu fraktsioon otsustas hääletada 2019. aasta eelarve eelnõu vastu.
"Meid ei rahulda, et valitsus ei suuda ka kiire majanduskasvu ajal paremat kui elamist peost suhu ning jätab juba prognoositavateks halvemateks aegadeks valmistumata," ütles pressiteate vahendusel Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi.
Pärast eelnõu vastu võtmist ütles Rahanduskomisjoni esimees, Keskerakonna fraktsiooni liige Mihhail Stalnuhhin, ütles, et riigieelarve on rahulik ehk ilma suuremate muutusteta ning parim võimalikest variantidest.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Jürgen Ligi nimetas eelarve vigadeks katuseraha jagamist lähtudes parteilisest ja isiklikest huvidest ning seda, et kiire majanduskasvu ajal ei valmistuta halvemateks aegadeks.
"Kui sa oled ikkagi vastutustundega ise Eesti rahandust ehitanud siis see on väga solvav, mis praegu toimub. Kaks aastat on see väga solvav olnud Nii see, mis tehakse maksudega, mis tehakse eelarvereeglitega Mis tehakse- võiks öelda, et seadusevälise raha jagamisega," lausus Ligi.
EKRE fraktsiooni esimees Martin Helme sõnul on eelarve vajalik, aga valitsus loobib tema sõnul raha. "Loomulikult on eelarves asju, millega võib nõus olla ja peabki olema ja eelarve ongi selle jaoks, et toetada alatest päästjatest ja politseist ja arstiabist aga see, mismoodi praegune valitsus lihtsalt raha lennutab on häbiväärne ja kõige häbiväärsem, miks ta seda teeb on valimiseelne valijate ostmine nende enda rahaga," sõnas Helme.
Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ütles, et eelarve on tasakaalus ja maksukoormus ei tõuse. "Uusi makse ei kehtestata, maksumäärad ei tõuse, üldine maksukoormus inimestel ei kasva. Riigi laenukoormus väheneb. Samal ajal omavalitsuste tulubaasi suurendatakse," sõnas Seeder.
Tuleva aasta eelarve eelnõu arvestab kolmeprotsendilise majanduskasvuga.
Allikas: ERR/BNS