Lühiajalise töötamise taotluste arv läheneb 20 000-le ({{commentsTotal}})

Kõige suurem tööjõupuudus valitseb ehitusvaldkonnas
Kõige suurem tööjõupuudus valitseb ehitusvaldkonnas Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Tänavu on politsei- ja piirivalveametile laekunud peaaegu 20 000 taotlust Eestis lühiajaliseks töötamiseks, elamisloa taotlusi töötamiseks aga 3200.

Siseministeerium prognoosib, et aasta lõpuks kasvab välismaalaste lühiajalise töötamise taotluste arv 22 000-ni, eelmisel aastal oli vastav näitaja 7500.

Taotlejad on peamiselt Ukraina, Valgevene, aga ka Gruusia ja Moldova elanikud ehk riikidest, mis ei kuulu Euroopa Liitu, selgitas Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve talituse juht Margo Peters.

Väike osa taotlustest jääb siiski rahuldamata. Tuleb ette, et ettevõte, kes töötajale luba taotleb, ei vasta seadusest toodud nõutele (nt maksuvõlg) või ei saa luba inimene. Need, kes on tulnud suvistele hooajatöödele, on aga töötamise juba lõpetanud. Praegu on kehtivaid töölube üle 12 000, seega on Eestis palju välismaist tööjõudu.

"Kõige suurem tööjõupuudus ongi ehitusvaldkonnas, seda ilmselt seetõttu, et paljud eestlased töötavad ehitajana Soomes ja mujal. Spetsiifilist tööjõudu vajavad metallitööstuse ettevõtted, kus on puudus näiteks keevitajatest," ütles Peters.

Välismaalastest töötajate järjest kasvava arvu puhul on positiivne, et rikkumisi on järjest vähem. Tähtis on meeles pidada, et kui välismaalane tuleb Eestisse teise Schengeni liikmesriigi viisaga või biomeetrilise passiga, siis võib ta siin viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul.

"Kindlasti tuleb aga arvestada, et isik võib olla ka varem viibinud Schengeni viisaruumis. Meil on tulnud ette olukordi, kus inimene tuleb Eestisse tööle, tööandja ei arvesta tema varasemat viibimist Schengeni territooriumil ja nii tuleb ta taotlema viisat siis, kui on juba hilja. Sel juhul alustatakse väärteomenetlust nii ettevõtja kui isiku suhtes," hoiatas Peters.

"Näiteks välismaalaste seadust rikkunud juriidilist isikut võib maksimaalselt karistada rahatrahviga kuni 32 000 eurot. Isiku puhul aga rahatrahviga kuni 1200 eurot ning lisaks võidakse ta riigist välja saata ja panna talle kuni viieks aastaks sissesõidukeeld," lisas ta.

Toimetaja: Priit Luts

Allikas: ERR-i raadiouudised



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: