Elamisloa ja lühiajalise töötamise statistikas domineerivad Ukraina kodanikud ({{commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Kolmveerand sisserände piirarvu alla kuuluvatest tähtajalistest elamislubadest said tänavu Ukraina kodanikud, veelgi suurem oli nende osakaal lühiajaliste töötajate seas.

Tänavu esimesel poolaastal tegi politsei- ja piirivalveamet kokku 1268 positiivset otsust tähtajalise elamisloa väljastamisel, mis kuulub sissrände piirarvu alla.

Neist 941 luba ehk 75 protsenti läks Ukraina kodanikele, 108 Valgevene kodanikele ning 95 Venemaa kodanikele.

Haridustaseme järgi jagunesid inimesed nii, et 31 protsenti neist omas kõrgharidust, teine kolmandik neist omas keskeri- või tehnikumiharidust ning viimase kolmandiku moodustasid põhi- või keskharidusega töötajad.

Neist 1268 inimesest läks ehitusse tööle 363, töötlevasse tööstusesse 300, mis moodustab tegevusaladest poole.

Kuna Eesti sisserände piirarv on väike, kasutab kordades rohkem inimesi võimalust registreerida lühiajaline töötamine, mis võimaldab Eestis olla kuni 12 kuud.

Selles statistikas on Ukraina kodanike domineerimine veelgi suurem. Septembri keskpaiga seisuga oli Eesti andnud lühiajaliseks töötamiseks välja 13 410 luba, neist Ukraina kodanikke oli 10 602 ehk ligi 80 protsenti.

Lühiajaliselt töötamise oli registreerinud veel 689 Valgevene kodanikku, 582 Moldova kodanikku ja 542 Venemaa kodanikku.

Neist ehituses leidis tööd 4958 ehk 37 protsenti ning töötlevas tööstuses 3031 ehk 23 protsenti.

Siseministeerium prognoosib, et aasta lõpuks kasvab välismaalaste lühiajalise töötamise taotluste arv 22 000-ni, eelmisel aastal oli vastav näitaja 7500.

Siseministeeriumilt küsis statistika välja riigikogu liige Henn Põlluaas, kes kuulub EKRE fraktsiooni. EKRE fraktsioonijuht Martin Helme ütles juulis ERR-ile antud intervjuus, et Eestisse tuleb aastas üle 20 000 ukrainlase.

Siseministeerium vastas toona Helme väitele, et eelmisel aastal tuli Eestisse tööle umbes 5600 Ukraina kodanikku.

Toimetaja: Priit Luts



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: