Vahtre: Vabadussõjas osales igasuguseid rahvaid ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Vabadussõda algas Eesti vägedele taandumisega Tallinna lähistele. Esimesed lahingud Narva all olid edukad eelkõige tänu Saksa okupatsioonivägede juhtimisele. Edasise taganemise käigus leidsid Eesti väed usu, et tugevamast ründajast saab jagu, eriti kui loota on abi. Nii iseloomustas Vabadussõja algust ajaloolane Lauri Vahtre.

Narva lahingus 100 aastat tagasi kandsid alguses põhiraskust Saksa väed, kes lõid tagasi esimese punaste rünnaku. 28. novembril oli kaitsjaid umbes 2000 kuni 3000, neist tuhatkond Eesti 4. polgu ja Narva kaitseliidu võitlejat. Ründas Punaarmee põhjarinne, selle koosseisus Viljandi Eesti polk, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Me võime öelda, et see oli Eesti-Vene sõda. Sest see toimus Eesti riigi ja Vene riigi vahel. Aga ta ei olnud tingimata eestlaste ja venelaste sõda. Sest hiljem Eesti poolel sõdis palju venelasi ja Vene poolel sõdis eestlasi. Igasuguseid muid rahvaid - ka hiinlasi, eestlaste poolel ka soomlasi. Soomlasi oli ka muuseas mõlemal poolel," rääkis ajaloolane Lauri Vahtre.

Sakslaste ja eestlaste ühise tegevusega löödi Viljandi punased tagasi. Kui Saksa väed Narva alt taganesid, tõmbus tagasi ka Eesti 4. polk, kust paljud sõdurid laiali jooksid. Punased jõudsid kahe kuuga mõnekümne kilomeetri kaugusele Tallinnast. Jaanuaris algas Eesti vägede ja liitlaste pealetung, mis tõi murrangu Vabadussõjas.

"Kuni sinnamaani kammitses Eesti vägesid usupuudus. Ei usutud, et see oleks võimalik suure Venemaa vastu kuidagi saada. Aga kui nüüd oli taandumise jooksul korduvalt nähtud, et see asi ei ole päris lootusetu - saab ikka vastu küll, kui korralikult kannad maasse suruda. Ja teiseks, kui on lootust abile," lisas Vahtre.

Teated soomlaste appitulekust andsid Eesti vägedele moraalselt jõudu juurde. Vastupealetung algaski tegelikult enne Soome üksuste saabumist.

 

Toimetaja: Aleksander Krjukov



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: