Selle nädala kolmapäev oli Reaalkooli perele väga eriline - kogu gümnaasiumiosa sõitis Narva ja Narva lähistele Riigikülla, et mälestada 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõja algusest, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".

Reaalkooli 11. klassi õpilase Jüri Kozliki hinnangul läksid koolipoisid Vabadussõtta kokkukuuluvustundest. "Reaali vaim, mis innustas minema ja võitlema," arvas ta.

Samuti 11. klassis õppiv Kristjan Nork arvas, et üks põhjus sõtta minekuks oli isamaalisus ja riigi kaitsmine, kuid teisalt ka noorte seiklusjanu. "Et minna, saada nii-öelda uus kogemus, midagi uut. Neil ei olnud sellist Esimese maailmasõja taaka küljes veel ja /.../ neil ei olnud sellist kurnatust sõjast," rääkis ta.

Tegelikult läksid rindele ka õpetajad, mitte ainult koolinoored.

"Jah, nagu ausamba pealt võib ju lugeda, et kui 1927 see avati, siis see avatigi õpilastele ja õpetajatele, kes Vabadussõjas langesid. Ma arvan, et selline kandev väärtus ongi üheskoos ühe riigi tegemine, mitte ainult, et tee minu sõnade järgi, mitte minu tegude järgi, vaid nii minu sõnade kui minu tegude järgi," kommenteeris reaalkooli õppealajuhataja Madis Somelar.

Reaalkoolis räägib ajalooõpetaja põhjalikult Eesti Vabadussõja tähendusest.

"10. klassi alguses on meil gümnasistidele mõeldud Realica-kursus, kuhu on integreeritud Eesti ajalugu Tallinna Reaalkooli ajalooga. Me mõtiskleme enam selle vastutuse üle, kuidas ühte riiki teh, sest ma seda tõepoolest usun, et tulevased riigijuhid pärinevad väga erinevatest Eestimaa koolidest, aga ma arvan, et igas Eestimaa koolis tuleb mõtestada seda, et meie riigijuhid tulevad meie endi hulgast," selgitas Somelar.

Jüri Kozlik ütles, et tema läheks Eesti vabaduse eest sõtta võitlema. "Ma arvan, et jah. Ma tunnen, et Eesti kodanikuna, Eesti noorena mul on kohustus minna ja ma läheks," kinnitas ta.

"Aktuaalne kaamera. Nädal" küsis ka Haapsalus, Jõhvis ja Paides inimestelt, kas nemad läheksid sõja puhkedes Eesti eest rindele. Enamik vastanuist kinnitasid, et võitleksid Eesti vabaduse eest.