Vaadeldud kohalike valimiste eelsel perioodil 2017. aasta jaanuarist oktoobrini ilmus omavalitsuste rahastamisel kokku 202 infolehte.

Vaatluse all oli neist 191 ning probleemseid sõnumeid täheldas riigikontroll kokku 53 haldusreformi eelses omavalitsuses.

Osa neist sõnumeist on selgelt vastuolus seadusest tuleneva põhimõttega, et omavalitsuse raha saab kulutada üksnes omavalitsuse ülesannete täitmiseks ja avalikes huvides.

Ametlikult positsioonilt tehtud üleskutsed valida kedagi konkreetset tuvastas riigikontroll kuues valla või linna infolehes.

Põhiosas vaid kandidaadi lauskiitmisele orienteeritud artiklid oli kolmes valla või linna infolehes kokku üheksal korral.

Enim levinud probleem oli poliitiliste konkurentide tasakaalustama kritiseerimine - 14 valla või linna infolehes kokku 118 artiklis-karikatuuris.

Omavalitsuse ülesannetest tulenevate vajadustega sedalaadi sõnumeid riigikontrolli hinnangul kuidagi põhjendada ei saa, samuti ei leia avalikku huvi nende tagant. Ilmingute sageduselt olid kõige probleemsemad selles kategoorias Tallinna ja Loksa infolehed.

Lisaks tuvastas riigikontroll ka piiripealseid või n-ö halli tsooni kuuluvaid juhtumeid, milles oli poliitilise motiveerituse märke.

Riigikontroll soovitas kõigil infolehti rahastavatel omavalitsustel luua sisemine reeglistik riskide maandamiseks. Muu hulgas soovitas riigikontroll korraldada järelevalve, näiteks luua lehe juures tegutsev sõltumatu kolleegium, kes lehe sisu jälgiks. Mõnes omavalitsuses on selline juba praegu.

Riigikontrolli aruandele vastanud 65 omavalitsusest oli soovituse rakendamisega põhimõtteliselt nõus 42 (s.o 65 protsenti).

Tallinn ja Loksa kui riigikontrolli määratluse järgi suurima probleemsete artiklite hulgaga omavalitsused ei jaganud enamasti riigikontrolli seisukohti, mis neid puudutasid.

Tallinna linnapea Taavi Aas leidis oma kirjalikus vastuses, et riigikontroll on võtnud endale riikliku tsensori rolli. "Tegemist oleks ohtliku tendentsiga, kui riigivõimu asutused hakkavad hindama ajakirjanike arvamuste ja ajakirjanduse sõnumite poliitilise korrektsuse ning mõtteviisi sobivuse üle," leidis linnapea.

Riigikontrolli seisukohast ei saa omavalitsuste väljaandeid pidada ajalehtedeks, seda on öelnud ka Eesti ajalehtede liit. Ajakirjanduseetika koodeks välistab sõltumatust tagava põhimõttena ka neis töötavate inimeste pidamise ajakirjanikeks, sest ajakirjanik ei saa olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses.

KOVide teavituskulud olnud viimasel paaril aastal hinnanguliselt 11–12 miljonit eurot aastas. Pool sellest summast on Tallinna kulud.

Teavituskulude osakaal kõigist tegevuskuludest on nii omavalitsustes tervikuna kui ka Tallinnas püsinud viimastel aastatel ühe protsendi juures.

Mattson selgitas "Ringvaates" näiteid rikkumistest

Riigikontrolli kommunikatsioonijuht Toomas Mattson selgitas "Ringvaates" kolme suurema kategooria rikkumisi.

"Esimene kategooria on tinglikult öeldes "Vali mind, vali mind" või "Vali minu valimisliitu". See on olukord, kus võimul olev vallavanem, vabivallavanem kirjutab kohaliku omavalitsuse infolehes artikli, kus ta täiesti varjamatult soovitab hääletada ühe või teise kandidaadi poolt ja tihtipeale on situatsioon, et kui vaja, siis pannakse sinna ka iseenda kandidaadinumber juurde," selgitas ta.

"Teine kategooria, mis riigikontrolli hinnangul ei lähe kuidagi kokku avaliku huviga, /.../ ma nimetaks seda liiki lugusid kujundlikult sellised lood stiilis, et "Mina olen Liivimaa parim ratsutaja". Need on sellised mesilood, kas siis jälle kellestki võimulolijast või võimulolija liitlasest, mis räägivad põhimõtteliselt ainult sellest, kui hea ja suurepärane inimene see on. Enamasti see võibki olla kena ja suurepärane inimene," rääkis Mattson.

"Selliste lugude koht ja aeg ei ole kohaliku omavalitsuse välja antavas teabelehes, mis peaks olema keskendunud hoopis teistele asjadele," lisas ta.

"Kolmas variant suurematest probleemidest - samamoodi kujundina võib öelda n-ö rubriik nimega "Tõlkimatu sõim serbohorvaadi keeles", viidetega Švejkile. See on poliitiliste konkurentide ründamine, halvustamine, sisuliselt tasakaalustamatu kriitika nende suhtes. Seda tehakse teinekord väga otseselt, teinekord väga rafineeritult, aga selline asi tekitab ebavõrdset konkurentsi kui võimulolijad, kelle kontrolli all on kohalik väljaanne, kasutavad seda tegelikult oma poliitiliste konkurentide šansside torpedeerimiseks. Ka see on lubamatu," selgitas Mattson.

Kuigi sellistest rikkumistest valimiskampaania perioodil räägitakse tihti, esineb niisuguseid juhtumeid jätkuvalt. Mattsoni hinnangul on tegemist poliitilise kultuuri ja eneseväärikuse küsimusega.