Agu Leinfeld | Poolt ja vastu ehk kuidas muuta valimised inimesele lähedasemaks ({{commentsTotal}})

Agu Leinfeld
Agu Leinfeld Autor/allikas: Erakogu

Miks on Eesti inimestele sageli tunne, et nende valikust ei sõltu midagi? Üks valimata jätmise põhjustest on, et meie valimissüsteem ei võimalda välistada enamusele vastuvõetamatuid valikuid.

Tänane valimisüsteem on võrreldav olukorraga, kus oleme sõiduki roolis, mille juhtimiseks on võimalik kasutada ainult erinevate suundade gaasipedaale. Kusjuures nii mõnegi "pedaali" puhul Eesti poliitikas ei ole selge, mis suunda need tegelikult viivad.

Kui liigutakse väikesel kiirusel, siis võib n-ö roomikutega juhtimine isegi efektiivne olla. Probleem tekib aga siis, kui ühiskond liigub järjest keerulisemas keskkonnas ja suurematel kiirustel.

Kas meie ühiskond liigub praegu sama tempoga nagu kahel eelnenud kümnendil? Ilmselt mitte. Kas me oleme midagi põhimõtteliselt muutnud selles, kuidas me Eestit juhime? Samuti mitte.

Kuidas käituda, kui erinevaid mõjusid on rohkem ja liikumise kiirus suurem? Süsteemiteoorias on selle kohta lihtne lause: tagasisidestamata süsteemid ei ole juhitavad. Tänapäeva Eesti riigi juhtimise tagasiside regulaarsus on kord nelja aasta tagant ja sellest täpsusest kiiresti muutuvas keskkonnas ei piisa.

Vähemuse pantvangist välja

Kui praegune süsteem ei ole piisavalt tagasisidestatud, siis mida me saaksime muuta? Üks võimalus välistada inimeste jaoks vastuvõetamatud valikud on lisada valmissüsteemile ka vastu hääletamise võimalus. Näiteks anda võimalus lisaks poolthääletamisele anda ka poole väiksema kaaluga vastuhääl.

See vähendab võimalust, et ühiskonnas kerkib esile suurele enamusele vastuvõetamatu liikumine ehk et ühiskonna enamus võetakse vähemuste poolt pantvangi.

Tänases meediaühiskonnas võib ükskõik kui väikene grupp hakata tunduma uskumatult suure ja kõigile aktsepteeritava valikuna. Ühiskonnaliikmetel aga puudub tuntav võimalus üldiselt kokku leppimata suunale "ei" öelda. Ja selle eituse puudumist kasutatakse omakorda argumendina, et mõne väikese grupi erihuvisid veel suuremaks rõhutada.

Juhul kui hääletamisel antud vastuhääl läheb arvesse ainult siis, kui on antud positiivne poolthääl, välistame ka selle, et toimub ainult protestihääletamine. See suurendab inimestes usk, et minu häälest sõltub midagi.

Aitab pooltõdede serveerimisest

See ei peaks kindlasti olema ainus asi, mida me tagasiside osas muuta saame. Laialdasem rahvaalgatuse ja rahva käest erinevatel teemadel arvamuse küsimuse tava loomine on üks tee. Moodsas ühiskonnas saab seda teha ka senisest lihtsamaid vahendeid kasutades.

Sellise ettepaneku kriitikud võivad öelda, et alati on inimesed millegi vastu ning nii ei saaks ühiskonnas üldse suuremaid muudatusi läbi viia. Nendele vastuseks – tegelikkus ongi selline, et ühiskonnale serveeritakse tihti pooltõdesid ning räägitakse sellest, mida saavutada soovitakse. Avamata jääb aga see osa programmist, mille arvelt see "uus asi"  tuleb – ehk mis seetõttu tegemata jääb.

Tihti kuuleme sellest, mille arvelt on meie ühise teenistuse ümberjagamise lubadus tehtud alles siis, kui maksud Lätti kolivad.

"Virtuaalsed vahevalimised"

Kus veel saame tagasisidet avalikule võimule korrigeerida? Ühe moodsa ühiskonna positiivse näitena võib tuua mõned aastad tagasi tehtud valijat toetava rakenduse. Selles sai anda oma poolt- või vastuhääle mingile seaduslikule initsiatiivile. Vastuseks selgus, millised erakonnad või nende esindajad nende eelistustele enim vastasid.

Reaalajalisem indeks, mis koondaks viimase aastaga tehtud otsuseid ning võimaldaks võrrelda, kuidas meie esindajaid meid tegelikult esindavad võiks muuta ka inimeste kaasarääkimise soovi. Need pidevad "virtuaalsed vahevalimised" näitaks, kas valimistel saadud toetus on endiselt olemas.

Usun, et sellise lahenduse süsteemsem viljelemine suunaks poliitika fookuse otsuste kvaliteedile, mitte pika perioodi lõpus tehtavatele massipostituse ja meediakampaaniatele. Inimesed teaks jooksvalt, kelle ja millega nad nõus on ning kujundaks oma arvamust pidevalt – kelle poolt ja vastu järgmisel korral kindlasti hääletada. •

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.

Toimetaja: Rain Kooli



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: