Oluline Venemaa-Ukraina sõjas kolmapäeval, 14. oktoobril kell 16.45:

- Ukraina droonid tabasid Venemaa suurimat andmekeskust;

- Venemaa rünnakute tõttu jäi Ukrainas elektrita 600 000 inimest;

- Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama;

- Zelenski nõunik: Starlink piiras öösel Ukrainas oma tegevust;

- Ukraina droonirünnaku järel puhkes Saratovi oblastis suure metallurgiatehase lähistel tulekahju;

- Politico: Trumpi kõnelused Putiniga on ukrainlastele taas löök selga.

Ukraina droonid tabasid Venemaa suurimat andmekeskust

Venemaa suurimale pangale ja tehnoloogiaettevõttele Sberbank kuuluva Balakovo andmekeskuse tabamisele eelnes eelmisel nädalal kolm rünnakut Venemaa tehnoloogiakontserni Yandex andmekeskustele.

"Kinnitame, et andmetöötluskeskust rünnati. Samas töötavad kõik Sberbanki süsteemid ja teenused tavapäraselt ning tõrgeteta," ütles Sberbanki peadirektori esimene asetäitja Aleksandr Vedjahhin ajakirjanikele.

Venemaa riiklik uudisteagentuur RIA Novosti teatas 2024. aastal, et kolmapäeval tabamuse saanud Sberbanki keskusesse plaaniti paigutada Venemaa suurim superarvuti, mis peaks tööd alustama 2027. aastal.

Varem tabamuse saanud Yandexi andmekeskustes asusid kõik kolm ettevõtte töötavat superarvutit. Yandex ega Sberbank pole teatanud, kas tehisintellektimudelite treenimiseks kasutatavad superarvutid said Ukraina rünnakutes kahjustada.

Koos oma peamise kodumaise konkurendi Yandexiga on Sberbank Venemaa juhtiv tehisintellekti arendaja. Venemaa siseturg jaguneb Sberbanki mudeli GigaChat ja YandexGPT vahel.

Mõlemad ettevõtted on oma mudelite arendamisse palju investeerinud, kuid Sberbanki enda hinnangul jäädakse USA ja Hiina globaalsetest liidritest maha kuni üheksa kuud. See on osaliselt tingitud Lääne sanktsioonidest, mis takistavad Venemaa juurdepääsu kõige arenenumale riistvarale. 

Sberbanki keskus asub Balakovo tuumaelektrijaama (mida andmekeskus kasutab energiaallikana) ning Saratovi hüdroelektrijaama lähedal. Kumbki elektrijaam rünnakus teadaolevalt kahjustada ei saanud.

Ukraina sõnul on löögid vastus Venemaa rünnakutele nende endi andmekeskuste vastu. Mõlemad riigid on rünnanud teineteise naftatöötlemistehaseid, elektrijaamu, sadamaid ja e-kaubanduse ettevõtteid.

Venemaa digitaalarengu ministeerium teatas sel nädalal, et peab sõjaväega läbirääkimisi andmekeskuste kaitsmiseks. Mõned seadusandjad on aga teinud ettepaneku viia keskused maa alla, kus need oleks droonide eest kaitstud.

Venemaa rünnakute tõttu jäi Ukrainas elektrita 600 000 inimest

Ukraina president Volodõmõr Zelenski sõnul jäi Ukrainas pärast Venemaa öiseid ohvriterohkeid raketi- ja droonirünnakuid vähemalt 600 000 inimest elektrita.

Zelenski teatel tabati kriitilise tähtsusega energiataristut Kiievis, pealinna piirkonnas ja Kirde-Ukrainas asuvas Harkivis, ehkki USA president Donald Trump väitis pühapäeval, et Venemaa ja Ukraina vahel kehtib "energiasektori relvarahu".

Ametnike sõnul hukkus Kiievis kolm inimest. Venemaa teatel tabasid ulatuslikud rünnakud Ukraina sõjaväe kasutatavaid side- ja energiarajatisi.

Ukraina õhuväe teatel lasi Venemaa öösel välja 39 ballistilist ja tiibraketti ning 128 drooni, millest hävitati neli raketti ja 115 drooni.

Venemaa raketid tabasid Kiievit juba teist ööd järjest. 

Kahel viimasel ööl tabasid ballistilised raketid Ukraina pealinnas asuvaid sihtmärke ilma igasuguse hoiatuseta, enne kui jõuti käivitada õhuhäiresireenid.

Ukraina toetub USA satelliidisüsteemidele, et jälgida Venemaa rakette, anda hoiatusi ja püüda neid alla tulistada.

Ukraina droonirünnaku järel puhkes Saratovi oblastis suure metallurgiatehase lähistel tulekahju

Väljaande The Kyiv Independent teatel puhkes Venemaal Saratovi oblastis Balakovos pärast Ukraina droonirünnakuid suure metallurgiatehase lähedal tulekahju. Oblasti kuberneri sõnul sai rünnakus kahjustada mitu hoonet ja hukkus üks inimene. Pole teada, kas metallurgiatehas ise sai kahjustada. Rünnaku tagajärjel esines piirkonnas ulatuslikke elektrikatkestusi.

Sotsiaalmeediakanalite teatel sattus Balakovos rünnaku alla ka Sberbanki suur andmekeskus. Keskuse ehitus pole veel lõppenud, kuid osa rajatisest võib juba töötada. Projekti maksumus on 122,2 miljardit rubla ehk üle miljardi dollari ning selle eesmärk on rajada üks Venemaa suurimaid andmekeskusi.

Samal ajal põles Rostovis juba neljandat päeva naftatoodete ekspordiks kasutatav terminal, mida tabas 10. oktoobril droonirünnak. 

Zelenski nõunik: Starlink piiras öösel Ukrainas oma tegevust

Starlinki internetiterminalide tööd piirati öösel ette hoiatamata, ütles kolmapäeval Ukraina presidendi tehnoloogianõunik pärast seda, kui USA president Donald Trump kutsus üles peatama rünnakuid energiataristu vastu.

"SpaceX kehtestas täna öösel kiiruspiirangu liikvel olevatele Starlinki terminalidele," ütles nõunik Serhi Beskrestnov.

"Meie kaitsejõude sellest piirangust ei hoiatatud, mis häiris mitmete missioonide läbiviimist. On ilmselge, et see tegevus ei saa olla juhuslik ning on seotud praeguse poliitilise olukorraga," ütles Beskrestnov. 

Ukraina kaitseministeeriumi allikas kinnitas väljaandele Kyiv Independent, et on tuvastatud kiiruspiiranguid ja nende põhjust uuritakse. 

Allikate teatel hakkasid Ukraina drooniüksuste kasutatavad Starlinki terminalid kolmapäeva hommikul signaali kaotama, kui droonide kiirus ületas 160 km/h. See häiris mitut sõjalist operatsiooni ning piiras rindel logistikat ja rünnakuid Vene vägede varustusliinide vastu.

Vene ballistilise raketi rünnak tabas Kiievi elektrijaama

Vene ballistiline rakett tabas teisipäeva õhtul Kiievi elektrijaama, teatas president Volodõmõr Zelenski, kelle sõnul ei saanud Ukraina oma lääne liitlastelt rünnaku kohta eelhoiatust. Kiievi linnapea Vitali Klõtško sõnul hukkus rünnakus kaks inimest ja vigastada sai 21 inimest.

"Vene ballistilise raketi rünnak Kiievile. Taaskord ei mingit eelhoiatust meie partneritelt," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

"Põhisihtmärk oli energiataristu, täpsemalt soojuselektrijaam CHP-4. Kahjuks sai see tabamuse," lisas Zelenski.

Ukraina toetub Vene rünnakute avastamisel ning oma sihtmärkide tuvastamisel suuresti Lääne, eriti USA luureandmetele.

Zelenski sõnul avastasid Ukraina süsteemid raketid alles siis, kui need linnale lähenesid.

"See on täiesti ebaõiglane, kui nemad hävitavad meie taristut ja Ukraina ei saa isegi varajasi hoiatusi ballistiliste rakettide väljatulistamise kohta," lisas Zelenski.

Rünnak tabas ka Desnjanskõi rajoonis asuvat elumaja. Klõtško sõnul hukkus samas rünnakus vähemalt kaks inimest ja sai vigastada veel umbes 20 inimest.

USA president Trump tekitas möödunud pühapäeval segadust, kui teatas oma sotsiaalvõrgustikus TruthSocial üllatuslikust energiarelvarahust, väites, et Venemaa ja Ukraina on kokku leppinud oma laastavate rünnakute lõpetamises elektrijaamade ja naftatöötlemistehaste vastu.

Trump on korduvalt Zelenskit Vene naftatöötlemistehaste ründamise pärast teravalt kritiseerinud ning ütles möödunud laupäeval, et Ukrainal on aeg saada uus president.

Samas rääkis Trump teisipäeval, et USA ei ole lõpetanud luureandmete vahetamist Ukrainaga. 

"Ei, ei ole lõpetanud. Me aitame neid. Me tõepoolest aitame neil jõuda lõpliku otsuseni. Me tahame, et sõda lõppeks," ütles Trump.

Politico: Trumpi kõnelused Putiniga on ukrainlastele taas löök selga

Läinud nädalal teatas Donald Trump ootamatult, et USA on Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga kokku leppinud Venemaa diislikütuse ostmises.

Politico märkis, et Washingtoni ja Kiievi vaheline hõõrumine varjutas Varssavi julgeolekufoorumi üritust, mis on tavaliselt selgelt Ameerika-meelne, arvestades Poola staatust USA võtmetähtsusega liitlasena.

"Ministrid ja riigipead ei ütle otsesõnu, mida nad ameeriklastest arvavad, kuid neil on kahtlemata palju arvamusi – läbirääkimised Putiniga on ukrainlastele järjekordne löök selga," ütles anonüümsust palunud Prantsuse parlamendiliige Politicole.

Ukrainal on siiski praegu rohkem mõjuvõimu kui aasta eest.

"Vähem kui kahe aastaga oleme jõudnud olukorrast, kus meil polnud üldse kaarte, olukorrani, kus meile öeldakse: Ärge käige oma kaarte välja. See on tõeline saavutus," ütles Ukraina välisminister Andri Sõbiha Varssavi julgeolekukonverentsil.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1650 sõdurit

Ukraina relvajõudude kolmapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 557 350 (+1650);

- tankid 12 414 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 25 535 (+1);

- suurtükisüsteemid 51 195 (+54);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 2212 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1704 (+1);

- lennukid 443 (+0);

- kopterid 356 (+0);

- maapealsed robotisüsteemid 2951 (+9);

- operatiivtaktikalised droonid 563 589 (+1827);

- tiibraketid 5126 (+0);

- laevad/kaatrid 35 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 162 789 (+371);

- eritehnika  4828 (+5).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.