EL tahab panna veebilehed ise terroristlikke postitusi eemaldama ({{commentsTotal}})

Foto: ERR

Euroopa Liidu sise- ja justiitsministrid arutavad sel nädalal Euroopa Parlamendis määruse üle, mis keelab internetis terroristliku sisu levitamise ning paneb selle eemaldamise kohustuse veebiteenuse osutajale. Kui riigid määruses kokkuleppele jõuavad, võib teenuseosutajat, kes reegleid järgida ei suuda, oodata rahatrahv, mis moodustab kuni neli protsenti aastakäibest.

Ainuüksi Facebook on selle aasta esimeses kvartalis kõrvaldanud veebist 1,9 miljonit postitust, mis olid seotud ISIS-e ja al-Qaeda terroristliku tegevusega, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Võrreldes möödunud aastaga on terroristliku sisuga postituste arv pidevalt kasvanud. ISIS-e propaganda näiteks lausa soovitab kasutada internetti džihadistliku ideoloogia levitamiseks, võitlejate värbamiseks ja julgustab seeläbi terrorirünnakute korraldamist Euroopas.

Lõppeva aasta alguses registreeriti vaid ühe kuu jooksul pea 700 uut juhtumit, mil veebis levitati ametlikku ISIS-e propagandat.

Google'i andmetel eemaldasid nad YouTube'ist poole aasta jooksul üle 150 000 vägivaldse ekstremismiga seotud video ning sulgesid vägivaldse ekstremismi leviku tõkestamiseks üle 30 000 kasutajakonto.

"Antud juhul on oluline silmas pidada, et jutt käib veebist terroristliku sisu eemaldamisest. See on siis see, kui kas pildi-, video- või tekstimaterjaliga kutsutakse kedagi üles terroriakti toime panema või õpetatakse, kuidas seda asja teha või siis ka värvatakse kusagile terroriorganisatsiooni liikmeks või kusagile võitlema - see on põhiline, mida silmas tuleb pidada," selgitas siseministeeriumi asekantsler Raivo Küüt.

Pole saladus, et kõige rohkem radikaliseerutakse internetis leviva info toel ja ka see, et mitte alati ei ole terrorikuritegude toimepanijad džihadistid, vaid pahatihti ka vaimselt haiged inimesed, kes saavad idee internetist.

Eesti senine kokkupuude terrorismiga on olnud suhteliselt tagasihoidlik.

"Meie kontekstis on pigem olulisem see, et see üldine regulatsioon, mis kogu Euroopa peale kehtestatakse, hoiaks ära need elemendid, kus tavainimestele igapäevastes situatsioonides selline üleskutse, kihutav materjal saaks kättesaadavaks," ütles Küüt.

Kuigi määruse sisu üle alles vaieldakse, on tänaseks kokku lepitud, et vihakõne terroristliku sisu alla ei kuulu.

"Aktuaalne kaamera" küsis majandusministeeriumilt, kas Eesti loodab teenusepakkujate hoolsuskohustusele või hakatakse määruse jõustumisel tegema ka ranget järelevalvet.

"Pigem on selle määruse näol tegemist juba sammuga edasi. Ilmselt on teenuseid, mille puhul ei ole nähtud efektiivset hoolsuskohustust. Me siin ei räägi suurtest, sest üldjuhul suured teenusepakkujad on küllaltki suure hoolsuskohustusega. Aga väiksemate puhul, kellel see võimekus on natukene väiksem, jah, võib-olla on vajalik selline jõulisem lähenemine," vastas ministeeriumi siseturu osakonna nõunik Christman Roos.

Kuigi määrus saab jõustuda kõige varem 2020. aasta suvel, soovitatakse teenusepakkujatel juba täna kirjutada kasutustingimustesse selgesõnaliselt keeld levitada terroristlikke üleskutseid ja luua oma kasutajatele lihtne võimalus sellisest sisust teada andmiseks.

Toimetaja: Merili Nael



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: