Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (ENPA) tegevus tänavu selle presidendiks saanud Lilian Maury Pasquier' ajal on tihedalt seotud parasjagu aktuaalsete päevateemadega ning mitu neist teemadest on ka ENPA töö suurimad takistajad, näiteks valeuudised ja nendega tihedalt seotud vihakõne, vahendas "Välisilm".

Näiteks on naistevastast vägivalda takistama mõeldud Istanbuli konventsiooni vastuvõtmine ja elluviimine osades riikides edenenud hästi, nüüd aga on mõne poliitiku küüniliselt levitatavad valed seda protsessi takistamas.

"Viimastel kuudel, võib öelda viimasel ajal on tekkinud teatav liikumine selle konventsiooni vastu - valeinformatsioon, valesüüdistused. Näiteks on öeldud, et Istanbuli konventsioon on perekonna vastu, abielu vastu. Sel pole mitte mingit tegemist konventsiooniga! Konventsioon on ainult naistevastase vägivalla vastu," kinnitas Pasquier.

Valesüüdistuste tõttu on mõni riik hakanudki kahtlema, kas on ikka mõtet Istanbuli konventsiooni ratifitseerida.

Eesti on selle juba ratifitseerinud. See aga ei tähenda, nagu oleks probleemid naiste õigustega nii Eestis kui ka mujal Euroopas otsa saanud. Eesti palgalõhe on küll Euroopa Liidu suurim, kuid Pasquier' sõnul pole Eesti sellega kogu Euroopas mingi erand, pigem on olukord mujal lihtsalt natuke parem. Ka palgalõhega seoses on liikvel palju valet.

"Vastuseis võrdseile palkadele käib tihti koos valeuudistega. Neist me rääkisime palju seoses USA presidendi Donald Trumpiga. Inimesed paraku ei ole alati väga hästi informeeritud ja usuvad kõike, mida nad kuulevad. Loomulikult, kui ideoloogia on lihtne, on kerge seda järgida, selmet mõelda, mida see kõik tähendab," ütles Pasquier.

Liliane Pasquier' üks südameasju ENPA presidendina on seista selle eest, et põgenike peresid ei lahutataks, et lapsi ei eraldataks nende emadest ja isadest. Pasquier' sõnul on nii selle kui ka kõigi teiste esmaspäeval kõne all olnud teemade puhul häma, kõmu ning valeuudiste vältimiseks vaja inimestele aeg-ajalt meelde tuletada, et inimõigustest rääkides ei räägi me kellegi teise õigustest kusagil mujal, vaid ka meie enda õigustest.

"Need on meie õigused, sest meil on lapsed, meie olime lapsed, meie kõik - naised ja mehed - oleme inimolendid ja kui me räägime inimõigustest, räägime me enda õigustest," sõnas ta.

Valeuudiste ning vihakõnega võitlemine ei olegi lihtne, sest vihakõne esitajail on varnast võtta argument, et piiratakse nende vaba eneseväljendust. Vaba eneseväljenduse ning vihakõne piirid ongi tõepoolest väga hägused.

Pasquier' sõnul on parim vahend vaba eneseväljenduse kaitseks just võimalus vihakõne kohtusse kaevata, nii paradoksaalselt, kui see ka ei kõla.

"See on ainus viis eneseväljendusvabadust kaitsta, sest muidu on ju lihtne öelda, et oh, see on vihakõne, me peame selle vaigistama, ajama välja sotsiaalvõrgustikest jne. Kui sa arvad, et tegu on vihakõnega ning millegi seadusevastasega, saad sa viia asja kohtusse ja avalikult diskuteerida, kas see on vihakõne või lihtsalt vaba eneseväljendus," rääkis Pasquier.

Kõige sellega ei taha ENPA president sugugi öelda, et asjad oleksid tänapäeval varasemaga võrreldes palju hullemaks läinud. Pasquier tuletab meelde, et neist teemadest, millest populistid tänapäeval valeuudised treivad, polnud pikkade aastate jooksul üldse sünnis rääkida. Nüüd sellest kõigest aga räägitakse, palju ja avalikult. Seega on kokkuvõttes asjad siiski paremaks läinud.