Teisipäeval selgitas Philippe, et kütuseaktsiiside tõstmise külmutamise eesmärk on kuue kuu jooksul jõuda läbi konsultatsioonide ühiskondlikule kompromissile. Samuti lubas ta seda, et sellel talvel jääb ära plaanitud gaasi- ja elektrihinna tõus ning samuti ei viida veel ellu autode senisest rangemate emissioonitestide rakendamist, vahendasid Le Figaro, AFP ja BBC.

Kolmapäeval aga kinnitas peaminister veelgi suuremat vastutulekut protestijatele. "Valitsus on valmis dialoogiks ning seda on näha ka sellest, et see maksutõus on kustutatud 2019. aasta riigieelarve eelnõust."

Valitsus oli kütuseaktsiisi tõstmist põhjendanud vajadusega võidelda kliimamuutustega ning vajadusega kärpida eelarvedefitsiiti. Plaanide kohaselt oleks jaanuaris tõusnud diislikütuse aktsiis 6,5 senti liitri pealt, bensiini puhul aga 2,9 senti liitri pealt.

Tegemist on esimese suurema tagasilöögiga president Emmanuel Macroni valitsusele, mis on lubanud jõulisi reforme ja mis suutis näiteks paljudele vastumeelse tööturureformi endale kindlaks jäädes läbi suruda. Macroni puhul on tagasilöök märkimisväärne ka seetõttu, et ta on lubanud vajalikke reforme läbi viies mitte alluda nö tänavapoliitikale ehk Prantsusmaa ühiskonnas laialt levinud harjumusele oma pahameelt ulatuslike streikide ja rüselustesse kalduvate meeleavaldustega väljendada.

Laupäevaks on aga kavandatud uusi nn kollaste vestide meeleavaldusi ning võimud kardavad, et ka seal võib esineda vägivalda. Osasid meeleavaldajaid ei pruugi valitsuse järeleandmised rahuldada, sest liikumisel pole ühiseid liidreid, kellega valitsusel õnnestuks midagi kokku leppida ning ka sotsiaalmeedias aktiivselt tegutsevad protestijad on praeguseks esitanud seinast seina nõudmisi, millel on algse kütuseaktsiisi teemaga üsnagi vähe pistmist. Samuti meelitavad sellised meeleavaldused ligi erinevate anarhistlike või äärmuslike rühmituste liikmeid, kelle sooviks ongi tekitada suuremaid kokkupõrkeid märulipolitseiga.