"Kui reegleid vaadata, siis eelarvepuudujäägi ülemmäära võib piiratud mahus, ajutiselt ja erakorralistes oludes ületada," ütles Moscovici ajalehele Le Parisien.

"Iga sõna loeb. Kolmeprotsendilise ülemmäära rikkumine ei tohi kesta enam kui kaks järjestikkust aastat ja ei tohi ületada aastas 3,5 protsenti," lisas Moscovici.

Pärast nädalaid kestnud vägivaldseid kollavestide meeleavaldusi teatas Prantsuse president Emmanuel Macron esmaspäeval, et tuleb vastu osadele meeleavaldajate nõudmistele ning tõstab muu hulgas miinimumpalka. Meetmete kogukulu on umbes 11 miljardit eurot.

Moscovici sõnul on meetmed hädavajalikud, et leevendada Prantsusmaa elanike ostujõu probleemi.

Selleks aastaks plaanis valitsus 2,6-protsendist ja 2019. aastaks 2,8-protsendist eelarvepuudujääki. Majandusteadlased prognoosivad aga, et uued meetmed tõstavad tuleval aastal defitsiidi 3-3,5 protsendini.

Samuti võivad need tõsta Prantsusmaa avasektori võlataseme esmaskordselt üle 100 protsendi sisemajanduse koguproduktist (SKP), mis on oluliselt rohkem kui Euroopa Liidus lubatud 60 protsenti SKP-st.

Volinik: puudujäägireeglid on Prantsusmaa ja Itaalia jaoks samad

Prantsusmaale ja Itaalia ei kehti erinevad eelarvepuudujäägi standardid, ütles Euroopa Komisjoni majandusvolinik Pierre Moscovici kolmapäeval.

Itaalia, mis seisab eelarvepuudujäägi ületamise tõttu silmitsi EL-i karistustega, nõuab, et Prantsusmaad koheldaks samamoodi nagu Itaaliat.

"Ei ole mingit erikohtlemist mõndadele ja ülepakutud rangust teistele," ütles Moscovici.