Pariisi rahutustega seoses pidas politsei kinni väga kirju seltskonna ({{commentsTotal}})

Põlenud auto ja soditud triumfikaar Pariisis.
Põlenud auto ja soditud triumfikaar Pariisis. Autor/allikas: SIPA/Scanpix

Käesoleval nädalal on jõudnud kohtu kümned isikud, kelle Prantsuse politsei pidas laupäeval kinni kahtlustatuna nn kollaste vestide meeleavaldustega kaasnenud vägivallatsemises ja vandaalitsemises. Meedia hinnangul on kohtu ees seisnud süüdistatute puhul märgata, et tegu on väga erineva sotsiaalse ja erialase taustaga inimestega.

Politsei pidas laupäeval Pariisi kesklinnas puhkenud rahutuste ajal kinni 412 inimest. Korrarikkujad loopisid politseinikke kividega, kaklesid korrakaitsjatega, panid põlema umbes 200 autot ning rüüstasid poode, vahendas AFP.

Kinnipeetute näol on tegu peamiselt meesterahvastega, kelle seas on palju madala sissetulekuga kodanikke maapiirkondadest, kes saabusid pealinna oma viha ja pettumust välja valama. Teine selge grupp kinnipeetute seas on isikud, kes käivad regulaarselt meeleavaldustel probleeme ja kokkupõrkeid tekitamas ehk jutt käib erinevate anarhistlike või vasakäärmuslike rühmituste liikmetest.

Mitmete süüdistatavate puhul rõhutas prokuratuur, et süüdistatavate kahjuks räägib asjaolu, et nad saabusid meeleavaldustele ilmselge sooviga vägivallas kaasa lüüa. Prokuröri hinnangul pole näiteks mõeldav, et teleskoopnuiaga meelt avaldama saabunud isikul oleksid rahumeelsed kavatsused.

Mõne süüdistatava puhul pälvisid tähelepanu ka pikk kuriteoregister või pikaaegsed probleemid alkoholi tarbimisega.

Oli ka erandlikke juhtumeid: näiteks üks kinnipeetu oli 22-aastane ülikoolis ärindus õppiv magistrandist noormees, kes töötab osalise tööajaga riikliku postiteenistuse rahandusosakonnas ning teenib kuus umbes 2500 eurot. Teda süüdistati tänavatele barrikaadide püstitamises, katsetes politseinikke vigastada ning kanepi omamises.

Mitmetel puhkudel aga otsustas kohus inimesed koheselt vabastada, sest politsei poolt esitatud tõendid polnud piisavad. Ühe 50-aastase meditsiinitöötaja olid politseinikud näiteks täiesti juhuslikult suure segaduse käigus kinni pidanud.

Nn kollaste vestide protestilaine sai alguse valitsuse plaanist tõsta uuest aastast kütuseaktsiisi, kuid hiljem sai sellest laiem pahameel president Emmanuel Macroni ja valitsuse poliitika suhtes. Teisipäeval teatas valitsus, et kütuseaktsiisi tõus külmutatakse kuueks kuuks.

Analüütikud on märkinud, et Prantsusmaa puhul, kus vägivalda sisaldavad meeleavaldused ja protestilained on üsnagi sagedased, oli tegu siiski ebatavalise nähtusega, sest kollaste vestide rahutuste eestvedajateks ei olnud ametiühingud ning sotsiaalmeedias võimendatud protestijatel ei olnud kindlaid ja ühiseid eesmärke ega ka selgeid liidreid.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: