"Kollased vestid" jäid Macroni ettepanekute suhtes kriitiliseks ({{commentsTotal}})

"Kollased vestid" Macroni sõnavõttu kuulamas. Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Prantsusmaa president Emmanuel Macron tegi esmaspäeval telepöördumise sooviga rahustada viimastel nädalatel riigis lahvatanud pingeid. Macron lubas alates uuest aastast miinimumpalga tõusu ja maksusoodustusi, kuid paljud protestijate ehk nn kollaste vestide esindajad ei pea seda piisavaks.

Macroni kõne võib jagada kaheks. Esimeses osas vabandas president rahva ees, öeldes, et on vastutav selle eest, et ühiskonnas on tekkinud niivõrd ulatuslik viha, vahendasid ERR-i raadiouudised.

"On selge, et me pole osanud tuua lahendusi ja ma vastutan selle eest. Ma võisin jätta mulje, nagu mind ei huvitaks, nagu mul oleks teised prioriteedid. Ma võisin oma väljaütlemistega solvata teid," ütles Macron.

Macroni toon oli alandlik, vabandav ja lepitust otsiv, ja see on midagi, mida pole pole kindlasti Prantsusmaal varem nähtud.

Kõne teine osa sisaldas konkreetseid samme valitsuse poolt.

"Miinimupalk tõuseb uuest aastat 100 euro võrra ilma, et see tööandjale midagi maksma läheks. Ületundide eest saadav tasu makstakse samuti maksukoormuseta. Samuti palun ma kõigil neil tööandjatel, kel on võimalus, maksta oma töötajatele aastalõpu preemiat. Preemia pealt makse maha ei lähe. Jääb ära ka kavandatud sotsiaalmaksu tõus pensionäridele, kelle sissetulek on väiksem kui 2000 eurot kuus," selgitas president.

Viimastel nädalatel protesteerinud "kollased vestid" jäid kohaliku ringhäälingu otsestuudios Macroni ettepanekute suhtes kriitiliseks. "100 eurot miinimumpalgale juurde? Kuhu jääb sel juhul nende inimeste palgatõus, kes teenivad rohkem?"

Endiselt on õhus ka küsimus, kust võtab Prantsusmaa selle kõige jaoks raha. Kui juba protestide tõttu on Prantsusmaa kaotanud keskeltläbi miljard eurot, siis nüüd viivad Macroni lubadused uute kulutusteni.

Ringhäälingu arvutuste kohaselt viiks ületundide eest makstav tasu Prantsusmaa eelarvest ligikaudu kolm miljardit eurot. Ja näiteks töötajate aastalõpu preemia, mis on ettevõtetele vabatahtlik, läheks maksma vahemikus 200 kuni 500 miljonit eurot.

Euroopa Liidu prognoosi põhjal ulatub Prantsusmaa võlg selle aasta seisuga ligi 99 protsendini sisemajanduse kogutoodangust, ületades Euroopa Liidu kehtestatud 60 protsendi piiri oluliselt.

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et Euroopa Komisjon jälgib tähelepanelikult, millised saavad olema Prantsusmaa võimalikud uued eelarvemeetmed.

Peaminister Édouard Philippe esitab teisipäeval Macroni ettepanekud parlamendile.

Toimetaja: Laur Viirand



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: