"See viha - sa pead olema kas kurt või pime, et seda mitte märgata või näha," nentis peaminister Édouard Philippe pöördumises.

"Prantslased, kes on kandnud kollaseid veste, soovivad maksukoormuse vähenemist ja tööd, mille eest ka makstakse. See on asi, mida ka meie soovime. Kui mul pole õnnestunud seda selgitada, kui parlamendienamusel pole õnnestunud prantslasi selles veenda, siis midagi peab muutuma," lisas peaminister.

Lisaks kütuseaktsiisi tõstmisele, külmutab valitsus kuueks kuuks ka elektri- ja gaasihinna tõusu ning samuti ei hakata veel rakendama sõidukite senisest rangemat emissioonikontrolli.

Lisaks rõhutas Philippe, et vägivald peab lõppema. "Riigi peamine roll on tagada avalik kord, kuid me peame võitlema kõigega, mis ohustab rahvuslikku ühtsust," selgitas ta ja lisas, et edaspidi peaksid kõik meeleavaldused olema ametlikult registreeritud ja rahumeelselt läbi viidud.

Parlamendi opositsioonipoliitikud on jõudnud juba teatada, et peavad valitsuse sammu ebapiisavaks. Näiteks vabariiklaste senatifraktsiooni juht Bruno Retailleau märkis, et sisuliselt on see ainult aktsiisitõusu edasilükkamine ja see ei rahusta hetkel kedagi maha.

Rahvuslaste liider Marine Le Pen lausus, et vaja oleks aktsiisitõusust loobumist, mitte lihtsalt edasilükkamist.

Sotsialistide esindaja, endine keskkonnaminister Segolene Royal küll tervitas valitsuse otsust, kuid ütles, et aktsiisitõusu plaan oleks tulnud juba algusest peale külmutada.

President Emmanuel Macroni jaoks on tegu tagasilöögiga seetõttu, et ta on lubanud Prantsusmaa majandust reformida ja mitte anda erinevalt oma eelkäijatest järele nn tänavapoliitikale. Kui töötururefomide asjus läks selline jõuline lähenemine läbi, siis nn kollaste vestide puhul osutus probleemiks see, et liikumisel ei olnud selgeid eesmärke ega ka juhte, kellega valitsus oleks võinud mingil moel läbi rääkida.

Meedia oli juba varem teatanud, et Prantsusmaa valitsus on tegemas ettevalmistusi selleks, et peatada kavandatud kütuseaktsiiside tõstmine.

Kütusehindade tõus oli algseks põhjuseks, miks viimastel nädalatel on Prantsusmaal aset leidnud ohtralt meeleavaldusi, mis on sageli toonud kaasa ka vägivalla.

Teisipäeval arutas nn kollaste vestide küsimust Prantsuse rahvusassamblee ning kolmapäeval ka senat.

Prantsusmaa on asunud kokku liitma kahjusid, mida üle kahe nädala kestnud üleriiklik pahameele-torm on tekitanud.

Suurimad kahjusaajad on väikeärid - viimase kolme nädalaga on müüginumbrid langenud kuni viiendiku võrra. Samuti ei jõua blokeeritud teede tõttu sihtpunkti veokid ja kaubaautod ning hotellides tühistatakse broneeringuid.

Meeleavaldustele ajendas jaanuarist kehtestatav kütuseaktsiisi tõus. Järgmise aasta riigieelarve kohaselt tõuseb diislikütuse aktsiis 6,5 senti liitri pealt, bensiini puhul on see 2,9 senti liitri pealt. Võimalike variantide seas nägid meeleavaldajad, et president Emmanuel Macron peaks hinnatõusu edasi lükkama, korraldama referendumi või ametist tagasi astuma.

Laupäevaks on planeeritud uus ulatuslik meeleavaldus.

Kollaste vestide mõõduka tiiva esindajad ei osalenud aga kättemaksuähvarduste tõttu teisipäevaks kavandatud kõnelustel peaminister Édouard Philippe'iga.

Sellest, kuidas Prantsusmaa on kannatanud protestide läbi kahju umbes miljardi euro eest, tegi raadiouudistes ülevaate Erle Loonurm.