Briti ajaleht Times kirjutas, et leht on tutvunud küberturbefirma New Knowledge analüüsiga, mille kohaselt on Venemaaga seotud Twitteri-kontod ässitanud tänavavägivalda Prantsusmaal. Vähemalt paarsada kontot, mida firma analüüsis, avaldavad igapäevaselt umbes 1600 säutsu ning levitavad ka fotosid, mis pole üldsegi seotud viimase aja sündmustega.

Suur osa kontodest on kusjuures sellised, mille puhul on alust arvata, et tegu ei ole päriselt Prantsusmaal või üleüldse lääneriikides elavate inimeste kontodega, kuigi sellist muljet on üritatud jätta.

Bloomberg omakorda nendib, et Kremliga seostatud Twitteri-kontode kõige populaarsemaks hashtag'iks on hetkel #giletsjaunes ehk "kollased vestid".

Sotsiaalmeediaanalüütik Bret Schafer märkis kusjuures, et kui tavaliselt on nendel jälgitavate Kremliga seostatud kontode põhiteemadeks USA ja Suurbritannia teemad, siis nüüd on Prantsusmaa sündmused selgelt esikohale hüpanud.

Lisaks üldistele Kremli poolt võimendatud jutupunktidele lääneriikide kokkuvarisemisest on paljude postituste põhiteemaks näiteks võltsitud või kallutatud konteksti pandud materjal väidetava politseivägivalla kohta ning väited, et Prantsuse politsei ja relvajõud on kohe varsti mässu tõstmas.

Prantsusmaa sündmustele keskendumine pole ainult varjatud tegevus sotsiaalmeedias, vaid teemale üritavad endale sobivat värvingud anda ametlikud Venemaa kanalid nagu Sputnik ja RT.

Prantsuse meedia teatel uurib libakontode ja võimaliku mõjutustegevuse asjaolusid Prantsusmaa julgeolekuteenistus SGDN (Secrétariat général de la défense et de la sécurité nationale). Seda, et algatatud on ametlik juurdlus, kinnitas pühapäeval RTL-i intervjuus ka välisminister Jean-Yves Le Drian.

Väited, et "kollased vestid" karjuvad Trumpi toetavaid hüüdlauseid, said samuti alguse eksitavast videost sotsiaalmeedias

SBU: Vene eriteenistuste poolt koolitatud äärmuslased teevad praegu Prantsusmaal "praktilist eksamit"

Ukraina julgeolekuteenistus SBU teatas pühapäeval, et Prantsusmaa massirahutused on heaks võimaluseks anda "praktilisi kogemusi" Vene eriteenistuste poolt koolitatud lääneriikide äärmuslastele.

"Riigipiirid ei ole takistuseks Venemaa hübriidagressioonile. Kreml kasutab räpaseid võtteid, et hävitada Euroopa stabiilsust, mida ta näeb enda jaoks ohuna," selgitas SBU juht Vassõl Hrõtsak.

SBU teates meenutati, kuidas Moskvasse kutsutakse pidevalt erinevatele konverentsidele Euroopa äärmuslasi, et koos Vene ideoloogidega nagu Aleksandr Dugin ja teised Euroopa riikide õõnestamise üle arutleda. Samuti kasutatakse neid Euroopa äärmuslasi kui "vaatlejaid Euroopast" Kremli poolt korraldatud libavalimistel Krimmis ja Donbassis.

"Täna on need samad radikaalid Donetski Rahvavabariigi lipu all ning FSB ja GRU poolt juhendatutena on tegemas "praktilist eksamit". Nad on hakanud looma rahutusi ja vägivalda Prantsusmaal rahumeelsete protestijate selja taga," nenditi SBU teates.

SBU teates selgitati ka pikemalt sotsiaalmeedias levinud fotot, kus kaks meest hoiavad Pariisis toimuva "kollaste vestide" meeleavalduse ajal Kremli poolt loodud Donetski Rahvavabariigi lippu.

Vasakpoolne mees on Sorlin Fabrice, kes tegutseb keskuses Katechon, mis on seotud Kremli välispoliitikat aktiivselt toetava oligarhi Konstantin Malofejeviga. Parempoolne mees on aga Xavier Moreau, keda Moskva on kasutanud okupeeritud territooriumitel välismaise vaatlejana, kuigi mees on elanud juba 17 aastat Venemaal ning on ka Venemaa kodanik.

Pikemalt on sellel teemal kirjutanud ka Ukraina organisatsiooni Infovastupanu koordinaator Dmõtro Tõmtšuk. Ukraina sotsiaalmeedia on juhtinud tähelepanu ka videomaterjalidele (näiteks SIIN ja SIIN), kus olevat kuulda, kuidas Pariisi rahutuste ajal on kuulda venekeelseid korraldusi.

Mitmel pool Lääne meedias on viimasel ajal, juba enne Prantsuse sündmusi kirjutatud artikleid tähelepanekutest, kuidas Venemaa eriteenistused on erinevate võitluskunstiklubide ja muude organisatsioonide kaudu sisuliselt koolitamas endale sobiva meelsusega tänavavõitlejaid. Äsja kirjutas sellel teemal pikemalt näiteks Šveitsi väljaanne Blick.

Kreml lükkas süüdistused tagasi

Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov teatas esmaspäeval, et kõik väited, justkui oleks Venemaa aidanud õhutada meeleavaldusi Prantsusmaal, on laim.

"Me ei ole sekkunud ega sekku teiste riikide siseasjadesse, sealhulgas Prantsusmaal," ütles Peskov ajakirjanikele.

Prantsuse sündmusi proovivad enda kasuks pöörata ka teiste riikide poliitikud

Prantsusmaa sündmusi on üritanud ära kasutada ka teiste riikide poliitikud, et sellisel viisil mõnd oma seisukohta õigustada.

Tähelepanuväärsemaks näiteks on ehk see, kuidas USA president Donald Trump teatas oma Twitteri-postituses, et prantsuse meeleavaldajad hüüdvat teda toetavaid hüüdlauseid.

Prantsuse meedia on väited "kollaste vestide" Trumpi-meelsusest ümber lükanud ning AFP, Vox ja Intercept on leidnud, et väide Trumpi toetavatest hüüdlausetest võis alguse saada ühest sotsiaalmeedias levinud videost, mis kujutas hoopis üht kunagist briti migratsioonivastaste meeleavaldust.

USA presidendi säutsude tõttu palus ka välisminister Le Drian Trumpil Prantsusmaa siseasjadesse mitte sekkuda.