Peaminister Édouard Philippe'i sõnul saadetakse üle kogu Prantsusmaa tänavatele korda tagama 89 000 politseinikke ning Pariisis on väljas ka kümmekond soomusmasinat, vahendasid AFP, Le Figaro, BBC jt.

"Me oleme silmitsi inimestega, kes ei ole seal mitte protestimas, vaid lõhkumas, ning me soovime, et meil oleksid adekvaatne valmisolek mitte anda neile vaba voli," rõhutas Philippe.

Ühe siseministeeriumi ametniku sõnul peavad võimud arvestama "märkimisväärse vägivalla" puhkemisega.

Politsei on kutsunud Pariisi kesklinnas, eriti Champs-Élysées' avenüül asuvaid poode ja söögikohti üles oma uksi sulgema ning korjama tänavalt ära näiteks toolid ja lauad. Samuti on suletud paljud muuseumid, asutused ja Eiffeli torn. Eelmisel nädalavahetusel lõhkusid ja sodisid märatsejad muuhulgas ajaloolist triumfikaart. Samuti on Prantsuse jalgpalliliigas lükatud turvakaalutlustel edasi mitu mängu.

Vägivalla tõenäolise jätkumise põhjuseks on see, et meeleavaldajaid ei pruugi valitsuse järeleandmised rahuldada, sest liikumisel pole ühiseid liidreid, kellega valitsusel õnnestuks midagi kokku leppida ning ka peamiselt sotsiaalmeedias tegutsevad protestijad on praeguseks esitanud seinast seina nõudmisi, millel on algse kütuseaktsiisi teemaga üsnagi vähe pistmist. Samuti meelitavad sellised meeleavaldused ligi hulgaliselt erinevate äärmuslike rühmituste liikmeid - nii anarhiste kui parem- ja vasakäärmuslasi, kelle sooviks ongi tekitada suuremaid kokkupõrkeid.

Prantsusmaa valitsus teatas kolmapäeval, et varem palju pahameelt põhjustanud kütuseaktsiisi tõus on järgmise aasta eelarvest kustutatud. Päev varem teatas peaminister Édouard Philippe veel vaid seda, et aktsiisitõus on kuueks kuuks külmutatud.

Teisipäeval selgitas Philippe, et kütuseaktsiiside tõstmise külmutamise eesmärk on kuue kuu jooksul jõuda läbi konsultatsioonide ühiskondlikule kompromissile. Samuti lubas ta seda, et sellel talvel jääb ära plaanitud gaasi- ja elektrihinna tõus ning samuti ei viida veel ellu autode senisest rangemate emissioonitestide rakendamist.

Kolmapäeval aga kinnitas peaminister veelgi suuremat vastutulekut protestijatele. "Valitsus on valmis dialoogiks ning seda on näha ka sellest, et see maksutõus on kustutatud 2019. aasta riigieelarve eelnõust."

Valitsus oli kütuseaktsiisi tõstmist põhjendanud vajadusega võidelda kliimamuutustega ning vajadusega kärpida eelarvedefitsiiti. Plaanide kohaselt oleks jaanuaris tõusnud diislikütuse aktsiis 6,5 senti liitri pealt, bensiini puhul aga 2,9 senti liitri pealt.

Tegemist on esimese suurema tagasilöögiga president Emmanuel Macroni valitsusele, mis on lubanud jõulisi reforme ja mis suutis näiteks paljudele vastumeelse tööturureformi endale kindlaks jäädes läbi suruda. Macroni puhul on tagasilöök märkimisväärne ka seetõttu, et ta on lubanud vajalikke reforme läbi viies mitte alluda nö tänavapoliitikale ehk Prantsusmaa ühiskonnas laialt levinud harjumusele oma pahameelt ulatuslike streikide ja rüselustesse kalduvate meeleavaldustega väljendada.

Kuigi vägivaldsed meeleavaldused on Prantsusmaal palju sagedasemad kui suuremas osas lääneriikides, on seekordne protestilaine omapärane eelkõige seetõttu, et see pole seotud konkreetsete organisatsioonide või liidritega ning osa analüütikuid on juhtinud selle puhul tähelepanu sotsiaalmeedia rollile.